«
»

 Uudised (50)Uudiste arhiiv
 19/08/17 Absolute Energy 
 19/08/17 Hüdroplasma 
 19/08/17 Polümedel 
 16/06/16 Vähk on seen! 
 25/02/16 Rita seadus 
 17/02/16 Kudede taastamine 
 17/02/16 Antioksüdandid 
 07/11/15 Suguvõsa seadused. 
 18/06/15 Mis on Bemer? 
 26/01/15 Allergia 
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Uudised

Tagasi
28/02/2015 09:55  Pärm - ohtlik bioloogiline relv.
Pärm – ohtlik bioloogiline relv.
Üheks inimorganismis toimuvaks imeks on regeneratsiooni protsess. Näiteks, kui on eemaldatud 70% maksast, siis 3-4 nädala jooksul on ta võimeline täielikult taastuma. Soolestiku epiteel uueneb 5 – 7 ööpäevaga, väga suure kiirusega taastub nahk jne.
Et need protsessid saaksid toimuda, ei tohi organismis olla käärimisprotsessi. Uuringud näitavad, et peamiseks käärimisprotsesside tekitajaks organismis on pärm. Harilik pärmiseen inimorganismis ellu ei jää, sest meie keha temperatuur on liiga kõrge. Kuid tänu geneetikute tublile tööle ja püüdlustele loodi läinud sajandi 60-ndatel eriline, kõrgetel temperatuuridel ellu jääv pärmiseen, mis paljuneb edukalt veel isegi 43-44 kraadilise temperatuuri juures.
Pärmiseen, lisaks sellele, et suudab kõigutamatult vastu seista immuunsuse eest vastutavate fagotsüütide rünnakule, ka tapab fagotsüüte endid. Suure kiirusega paljunedes, õgib pärmiseen ära seedetraktis leiduva kasuliku mikrofloora ning temast saab omamoodi „trooja hobune”, kes lubab organismi tungida praktiliselt kõikidel patogeensetel mikroorganismidel, algul seedetrakti rakkudesse, seejärel verre ning siis vallutab seen koostöös patogeenidega kogu organismi. Regulaarne käärimisproduktide tarvitamine viib kroonilise mikropatoloogia tekkimiseni, organismi vastupanuvõime languseni ja suureneb vastuvõtlikkus ioniseerivate kiirguste kahjustavatele toimetele. Aju väsib kiiresti, kantserogeenide ja teiste organismi lõhkuvate eksogeenide toimed võimenduvad ja neile ollakse vastuvõtlikum.  Teadlased kahtlustavad ka seda, et pärm takistab rakkude normaalset paljunemistsüklit ning provotseerib rakkude kaootilist paljunemist ja seeläbi kasvaja moodustumist.
Esimesena teatasid sellest avastusest sakslased. Kölni ülikooli professor Herman Wolf kasvatas  37 kuu vältel halvaloomulist kasvajat pärmiseene lahuses. Kasvaja suurus kolmekordistus nädalaga, niipea aga kui toitelahusest kõrvaldati pärmiseen, kasvaja hukkus. See katse andis põhjust järelduseks, et pärmi ekstrakt sisaldab ainet, mis määrab vähirakkude kasvu!
Esimese maailmasõja ajal töötasid saksa teadlased projektiga «Der kleine Morder» (tilluke tapja), mis püüdis pärmiseene baasil luua bioloogilist relva. Teadlaste arvamuste kohaselt pärmiseen, peale sattumist organismi pidi hakkama seda mürgitama oma elutegevusjääkidega, milleks on paralüütilised happed või nagu neid rahvasuus nimetatakse – laibamürgid.  Kaasaegsed mikrobioloogid on kindlalt veendunud selles, et just pärmi mõjul organismis toimuvad käärimisprotsessid on immuunsuse languse ja vähi tekke põhjustajateks.  Rikutud ökoloogiline keskkond põhjustab pärmiseente muteerumist ja tundmatute alamliikide teket. Kellega-millega tegu, kasulik või kahjulik – nendele küsimiustele vastamine vajab mitmeaastast uurimistööd ja see raskendab selle uurimistöid päris korralikult. Täna soovitavad arstid pärmil baseeruvate küpsetiste suhtes olla pigem tagasihoidlikud.
Termofiilne pärm ja tema kahjustav mõju organismile.
Pagaripärm - Saccharomycetes, kottseente hulka kuuluv tuntuim pärmiseene liik, millel on palju alamrasse mida kasutatakse piiritusetööstuses, õlle kääritamisel, leibade küpsetamisel ja mida looduses ei leidu. See tähendab, et tegemist on seenega, mille on loonud inimkäed.  Oma morfoloogiliste tunnuste poolest on nad lihtsad kottseened ja mikroorganismid. Kahjuks on need seened tunduvalt täiuslikumad kui kudede rakud. Nad ei sõltu temperatuurist, pH-st, hapniku olemasolust jne. Isegi süljes leiduva lisotsiimi poolt kahjustatud raku kesta korral, säilitab seen oma eluvõime.
Pagaripärmi tootmine põhineb vedelal kasvukeskonnal ja selleks on suhkru tootmisjääk melass. Tehnoloogia ise on õudust äratav ja saastav: melass lahjendatakse veega, seejärel töötlemine kloorlubjaga, lisatakse väävelhapet jne,
Tuleb tunnistada, et üsna kummaline meetod ühe toiduaine valmistamiseks ja kui arvestada veel seda, et looduses leidub ka naturaalset pärmi (humal, linnased jt.)…
 Vaatame, millise karuteene termofiilne pärm meie organismile osutab.
Tasub veelkord heita pilk teadlase poolt läbi viidud  katsele, kus fermenteeritud pärmi lahuses 37 kuu vältel kasvatati maovähi koetükikest. Samal ajal kasvas teises katseanumas 16 kuu jooksul soolevähi koetükk . Katse näitas, et sellises lahuses kasvades kahe- ja kolmekordistusid kasvajate mõõtmed nädalaga. Niipea aga kui lahusest kõrvaldati pärmi ekstrakt kasvaja hukkus. On põhjust järeldada, et pärm sisaldab ainet, mis soodustab kasvajate arengut.
Ka Kanada ja Inglismaa teadlased kinnitasid pärmi tapmisvõimekust. Pärmi-killerrakud tapavad organismi vähemkaitstud rakke, tekitades neis väikese molekulaarmassiga mürgiseid valke. Toksiline valk mõjutab raku plasmamembraane, suurendades nende läbilaskvust viiruste ja patogeensetele mikroorganismide suhtes.
Pärm, sattudes algul seedetrakti ning sealt vereringesse, muutub trooja hobuseks, kes kutsumata külalised meie organismi sisse laseb. Termofiilne pärm on nii reaktiive ja eluvõimeline, et mida rohkem teda kasutada, seda rohkem tema aktiivsus kasvab.
On teada, et leiva küpsetamisel pärmiseened ei hävine. Nad säiluvad kleepainest moodustunud kapslites. Sattudes organismi alustavad nad oma lammutustegevust.
Täna on spetsialistidele teada, et pärmiseene paljunemisel tekivad askospoorid, mis meie organismi vereringesse sattudes hakkavad lõhkuma rakumembraane ja soodustama kasvajate teket.
Kaasaegne inimene sööb palju, kuid on ikka näljane. Miks? Seepärast, et piirituse-käärimine, ilma hapniku juurdepääsuta on bioloogiliselt seisukohalt  väga ebaökonoomne protsess, sest ühest suhkrumolekulist eraldub selle käigus vaid 28 kKcal energiat, kui hapniku juurdepääs on vaba, eraldub 674 kKcal energiat.
Organismis paljuneb pärmiseen geomeetrilises progressioonis. Seeläbi surub ta alla kasuliku mikrofloora tegevuse ja annab võimaluse patogeense mikrofloora vabaks arenguks. Kasulik mikrofloora aga on inimse soolestikus võimeline tootma B-grupi vitamiine ja asendamatuid aminohappeid. Akadeemik F. Uglov tõestas, et toiduga organismi sattunud pärm provotseerib lisa-etanooli sünteesi.  Pole välistatud, et just see on üks inimelu lühendavatest faktoritest. Areneb atsidoos, mida soodustab piirituskäärimisel erituv äädika aldehüüd ja äädikhape, mis on selle protsessi lõpp-produktideks. Kui rinnaga toitmise ajal anda lapsele kefiiri, lisandub rinnapiimas leiduvale etanoolile ka keefiri etanool. Ümberarvestatuna täiskasvanud mehe ekvivalendile on see võrdeline alkoholi kogusega ühest pitsist kuni ühe klaasitäie või rohkema viinaga ööpäevas.  Nii toimub inimeste alkoholiseerimise protsess.
Mõelge, kellele see on kasulik, et nõrga alkoholi sisaldusega keefiri joomist propageerida ja eriti selle soovitamist lastele. Inimese tervise vastu suunatud pärmi ja piimhappebakterite liit viivad lõppkokkuvõttes  kompenseerimatu atsidoosistaadiumi tekkimiseni.
Väga huvitav on V.M. Dilmani poolt läbi viidud uuring, mis tõestab pärm sisaldab onkogeen ras’i,. А.G. Katshužnõi ja А.А. Boldõrev kinnitasid oma uuringutega Wolfi väidet, et pärmitaignast valmistatud leib stimuleerib kasvajate arengut. V.I. Gribnev juhib tähelepanu sellele, et USA-s, Šveitsisn ja paludes teisteski maades on pärmivaba leib saanud täiesti tavaliseks kaubaks ja teda soovitatakse kui üht onkoloogiliste haiguste profülaktika vahendit
Vaatleme pisut põhjalikumalt, mis juhtub, kui pärmiseen tungib meie organismi.
Käärimisprotsessi tekkides häirub kõigi seedeorganite tegevus ja eriti tugev on see pärmi põhjustatud protsesside korral.
Käärimisele kaasneb mädanemine, kasvama hakkab mikroobne floora, traumeeritakse soolestiku ripsepiteeli töö ja patogeensete mikroorganismide tungimine vereringesse on seeläbi tunduvalt kergem.
Toksiliste masside väljutamine organismist aeglustub, soolestikku tekivad gaasitaskud, kuhu moodustuvad soolestikukivid, mis pikkamööda kasvavad soolestiku limaskesta sisse. /Täiskasvanud inimese soolestikus võib leiduda kuni 12 kg kive – tõlkija märkus/
Kasvab organismi bakterite elutegevuse jääkproduktidest tekkiv intoksikatsioon.
Seedeorganite poolt eritatav sekreet kaotab oma kaitsefunktsioone ja väheneb seedimisvõime.
Langeb vitamiinide omastamis- ja sünteesimisvõimekus.
Langeb mikroelementide omastmisvõime. Tekib tugev kaltsiumi kadu, selleks, et neutraliseerida organismis olevat üleliigset hapet, mis tekib aeroobse käärimise käigus.
Pärmi kasutamine toitudes soodustab mitte ainult kantserogeneesi vaid aitab kaasa ka sooleummistuste tekkele, mis süvendavad üldist kantserogeenset situatsiooni millele viitab liiva ja kivide teke kuseteedes, põies, sapiteedes ja –põies, kõhunäärmes ja mujal; organites rasvade infiltratsioon või vastupidine protsess ja düstroofilised ilmingud elutähtsates organites
Juba tekkinud atsidoosiprotsessi kohta annab tõsist signaali vere kõrgenenud kolesteroolitase.
Vere puhversüsteemi ammendumine viib selleni, et üleliigne hape traumeerib veresoonte seesmist kattepinda.
Kolesteroolist saab „pahtel”, millega organism silub kahjustusi.
Termofiilse pärmi poolt tekitatud käärimine põhjustab lisaks füsioloogilistele muutustele ka anatoomilisi muutuseid.
Normaalsetes tingimustes saavad süda, kopsud, magu, maks ja kõhunääre diafragmalt, mis on peamine hingamislihas, tugeva masseeriva energeetilise stiimuli. Pärmi käärimisest tekitatud protsesside tõttu diafragma liikuvus väheneb ja ta lukustub sundasendisse. Süda paikneb horisontaalselt (suhtelise rahu asendis), sagedasti on ta oma suhtelise telje suhtes veidi pööratud, kopsude alumised tipud on surve all, kõik seedeorganid on gaasidest survestatud, soolestik deformeerunud, on juhtumeid, kus sapipõis nihkub oma kohalt ja muudab isegi oma kuju. Normaaltingimustes diafragma liikumine tekitab imeva rõhu, mis tõmbab verd jäsemetest ja peast kopsudesse puhastamisele. Piiratud liikuvuse korral seda ei toimu. Selle asemel veri siseorganites, alajäsemetes ja ajus seiskub seiskub – resultaadiks trombid, troofilised haavandid ja immuunsuslangus. Inimene muutub istanduseks, kus on soodne keskkond viiruste, seente, bakterite ja lestade paljunemiseks.
Novosibirski vereringe patoloogia instituudi teadlastel akadeemik Meshalkin ja professor Litasova on oma töödes välja toonud veenvad ja vahetud  tõestused selle kohta, kuidas pärmist tingitud käärimine kahjustab südame tööd.

Väike ekskurss anatoomiasse

Arstid kutsuvad maksa sageli parempoolseks südameks. Normaalolukorras toodab maks umbes 70% lümfist, mis mõjutab südame paremat kambrit, rikastades verd lümfotsüütidega, aktiivselt fagotsüteerivate rakkudega, vitamiinidega ja mikroelementidega; balansseerib venoosset verd, tasakaalustades veres happe-aluse suhet ja lähendades vere kvaliteeti arteriaalse vere kvaliteedile. Käärimise korral maks oma funktsioone täita ei suuda ning venoosse vere puhastus on nõrk.
Paljud teadlased märgivad seda, et meie arteriaalses veres, mis normaalselt peaks olema steriilne, leidub mikroorganisme, parasiitide mune ja vastseid ja palju teisi mittesoovitud külalisi.
Setshenovi nimelises teadusliku uurimise instituudis tehtud uuringud on rikastanud meie teadmisi järgmiste faktidega: kõrvast, ninast ja kõrist võetud eritiste uurimisel avastati neis suur kogus pärmiseeni. Mõni aastakümme tagasi seda ei täheldatud


Mida teeb atsidoos verega.

Atsidoosi korral tekivad erütrotsüütide membraanidesse luugid, rakud deformeeruvad, vere plasmasse tekib hõljum, vere voolu kiirus kapillaarides aeglustub ja veri organites seiskub, tekivad mikrotrombid, veresoonte siseseintesse tekivad kahjustused, spasmid, häiruvad ainevahetusprotsessid ja langeb organismi vastupanuvõime. Vereloome kudedes tekivad düstroofilised muutused, häiruvad vahetusprotsessid rakumembraanides, muutub vere biokeemiline koostis ja eriti kannatavad lümfotsüüdid ning lümfiteed – kohad, kus reaktsioon on  leeliseline.
Lümfi liikumine aeglustub ja tekivad regionaalsed lümfostaasid, tursed, närvikude kannatab mitmesuguste düstroofiliste muutuste käes. Atsidoosi seisund avab ukse infektsioonidele.

Mikroobid, seened, viirused ja muu parasitaarne floora tungib organismi praktiliselt ilma suurt vastupanu tundmata, olles sageli rakkudes (kuni sobiva hetkeni) L-vormis (viiruse sarnane), et siis tormiliselt paljunema hakata ning verevool kannab nad organismi laiali. Organism hakkab kuluma, kiirenevad vananemisprotsessid, samas kui loodus on andnud meie organismile isetaastumisvõime. 
Näiteks soolestiku ripsepiteel on võimeline uuenama  5-6 päeva jooksul, müokard 30 päeva jooksul, aju valguslise struktuuri uuenemine võtab aega 1 – 16 päeva.
Atsidoos põhjustab kroonilist stressi, mis kulutab ära vere puhverdusreservid: bikarbonaatne, fosfaate, valguline, ammoniaak (norm vereplasmas  11,6 mKmol/l).

Vere puhversüsteemid suudavad normaalolukorras hoida happe-aluse tasakaalu kontrolli all. See on homeoöstaas ehk organismi füsioloogiline tasakaal ehk organismi sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires – üleliigsete ja mittelenduvate hapete sidumine ja väljutamine organismist.  
Piisava puhverruumi olemasolul vereplasmas nivelleeritakse atsidoos paika sekunditega. Selleks, et üleliigsed happed saaks kopsude kaudu väljutatud, kulub minuteid, selleks, et nad väljuksid kuseteede ja soolestiku kaudu, kulub tunde.  Väga suures osas sõltub inimorganismi puhversüsteemide seisund hingelisest tasakaalust, hingamisest, unest , veeprotseduuridest ja füüsilisest koormusest. Stress ja ärritus mõjuvad organismile väga traumaatiliselt.
Mittelenduvad paralüütilised mürgid (piimhape, äädikhape, sipelghape ja teised happed) valguvad alajäsemete veenidesse, horisontaalasendis olles tõusevad nad ülespoole ja kahjustavad õrnu kohti  - tekivad valud, kramid, unetus, hingamisraskused ja nõrkus.
Situatsiooni süvendab seegi, et pärmist põhjustatud käärimine takistab diafragma tööd, mille tagajärjel ei satu piisavalt verd puhastamiseks kopsudesse.
Organism püüab alati hoida oma sisekeskkonda igati tasakaalus. Eriti tähtis on vere stabiilsus. Terve inimese vere pH kõigub 7,35 ja 7,45 kitsas vahemikus ning isegi väikseimgi muutus võib põhjustada haiguseid. Tekib atsidoos – veri muutub happeliseks.

See rikub normaalse ainevahetuse kulgu. Seetõttu on väga tähtis, et vere reaktsioon oleks pigem leelisene kui happeline. Pidev happe ülekaal organismis tekitab kudedes söövitust. Selleks, et asi normaliseeruks, on tarvis alandada happe kontsentratsiooni elutähtsates organites ning selleks otstarbeks salvestab meie keha vett, kuid see omakorda mõjutab ainevahetust negatiivses suunas.
Organism kulub kiiremini, nahk muutub kuivaks ja kortsuliseks. Leeliselist reaktsiooni peavad lisaks verele omama ka teised organismis ringlevad vedelikud.
Ainus erand on magu: seal leiduv hape on hädavajalik toidu seedimiseks. Magu on seestpoolt kaetud erilise limaskestaga, mis on happe mõjutustele vastupidav. Kuid, kui inimene regulaarselt tarvitab  pärmitooteid ja hapet tekitavaid toiduaineid, ei suuda magu sellele kaua vastu panna. Pidev happepõletus tekitab haavandeid ja seedehäireid ja võib tekkida selline laialdaselt levinud sümptom nagu kõrvetised. See annab tunnistust sellest, et maos tekkiv happe ülejääk tungib söögitorusse.

Mida teha? Alustagem sellest, et asendame toidulauale ostetava pärmi baasil toodetud leiva-saia juuretisega tehtud leivaga. Veel parem, kui tõsta taas au sisse kodune leiva ja saiategu – siis on täpselt teada, mis seal on ja mida mitte. Kui me ostame juuretisega tehtud leiba on see ka  tugevaks signaaliks tootjale, otsustamaks, milliseid leiva-saiasorte toota ja milliseid mitte.

http://ruslekar.info/Drozhzhi-opasnoe-biologicheskoe-oruzhie-1331.html

Kommentaarid (1):

29.05.17 22:26 - Margit

Tekkis täiesti ohoo efekt. Mul on probleeme refluksiga ja sain sellest artiklist abi.


Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tagasi