«
»

 Uudised (50)Uudiste arhiiv
 19/08/17 Absolute Energy 
 19/08/17 Hüdroplasma 
 19/08/17 Polümedel 
 16/06/16 Vähk on seen! 
 25/02/16 Rita seadus 
 17/02/16 Kudede taastamine 
 17/02/16 Antioksüdandid 
 07/11/15 Suguvõsa seadused. 
 18/06/15 Mis on Bemer? 
 26/01/15 Allergia 
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Uudised

Tagasi
12/09/2015 14:22  Toidulisad, parasiidid ja tants nende ümber.

Põletikud. Parasiidid. Toidulisad
Kuna sotsiaalmeedias on puhkenud hirmus sõda toidulisandite ja parasiitide teemal, a'la on minu arvamus ja on vale arvamus, siis... Kui keegi vaidleb parasiitidele vastu, siis küsin miks meditsiin põletikke antibiootikumidega ravib? Kui probleemiks on mikroelemendid ja nende vajalikkus, siis palun detailselt selgitust, millest siis ikkagi inimese füüsiline keha koosneb ja millest koosnevad kõik valgud ja ensüümid, mida keha sünteesib? Sest võibolla olen ma midagi väga olulist lisaks pagulasprobleemile kahe silma vahele jätnud.
Olen Moskvas, professor Aksjonova käe all läbinud arstidele tehtava parasitoloogia- ja mikroelementoloogia-alase täiendkoolituse programmi ja püüan seeläbi pisut seda teemat valgustada. Põletike taga on alati mingid parasiidid, pole vahet, kas bakter, seen või viirus või veel keegi. Parasiit õigemini tema vastne, kahjustab kudet mehhaaniliselt ja keha püüab lokaalselt temperatuuri tõstes parasiiti(e) välja tõrjuda. Parasiit ise pole ohtlik, kui ehk ainult selle poolest, et ta vajab oma elutegevuseks täpselt neidsamu mikroelemente, mida inimenegi ja ta võtab neid peremeesorganismist ehk siis inimesest. Fakt on see, et kõigepealt võtab oma jao parasiit ja peo peremehele jäävad sageli "näritud kondid", ehk siis… peremees kannatab mikroelementide kroonilise defitsiidi all. Tagasi kahjustatud koe juurde - ehk siis elusa inimese rakud on ussikeste poolt puruks näritud ja siin ei aita enam ükski immuunsus. Kahjustunud kohta tulevad seened ja bakterid, kes leiavad seal enda jaoks soodsa kasvukeskkonna, sest immuunsüsteem ei saa neid rünnata.
Miks parasiiditeema enamust muigama paneb? Vastus on väga lihtne, sest ametlik meditsiin ei tunnista nende olemasolu. Äärmisel juhul arvatakse midagi paelussist või solkmest. Tegelikult aga kõik see, mis inimesest toitub on parasitaarne. (Looduses kahjustab parasiit nõrka kohta või nõrka isendit, kes seeläbi hukkudes seisab hea kogu liigi heaolu eest, sotsiaalsed parasiidid hävitavad ja hukutavad aga kõike seda, mis on tugev.) Üllatav küll aga seened, viirused, ainuraksed, algloomad, plasmad, klamüüdiad on tegelikult parasiidid, sest nad söövad inimkehas leiduvaid mikroelemente ja kasutavad seda oma elupaigana ja mis kõige tähtsam, oma liigi säilitamise ja levitamise paigana. Samuti maitsevad neile väga erinevad hormoonid ja ensüümid, ehk kõik, mida inimkeha toodab. Inimkehast on leitud ligemale 700 erinevat parasiteerivat organismi, enamus neist on väga üksikud külalised, kuid isegi enamlevinumate tegelaste hulk on aukartust äratav, jäädes kusagile 100 ja 200 vahele. Kes veel mäletab, siis kiidetud-kirutud nõuka-ajal, kusagil kuni 60-ndate lõpuni olid haiglates ametis parasitoloogid, siis see ametikoht aga kadus. Iga haiglapatsient, eriti kirurgias, oli enne ja pärast oppi parasitoloogi jälgimise all ja haigetel tüsistused praktiliselt puudusid. Kuhu need parasitoloogid siis haihtusid? Kusagil 50-ndatel toimus meditsiinikongress, kus otsustati edasisi arengusuundi. Venelaste sõnum kandis endas parasiitide teemat, lääs aga naeris selle välja ja kuna uuenev ja kaasaegne pillav elustiil hakkas omi tagajärgi näitama, võttis kongress vastu otsuse, et tarvis on tegelema hakata vähi ja selle tekke ning ravimehhanismidega. Tollases N-Liidus oli vähijuhtumite hulk 2-3 juhtumit 100 000 elaniku kohta. Hetkest, kui meditsiin keskendus vähi otsimisele, hakkasid need numbrid väga kiirelt kerkima. Peale kongressi toimus aga huvitav pööre. Parasiitide teema salastati-keelustati. Doktori- ja muudele teadustööde kaustadele löödi peale pitser „SALASTATUD” ja lukustati eriarhiividesse. Uurimisasutused ja laboratooriumid saadeti laiali ja vastav aparatuur jagati teistele teadusvaldkondadele. Alles 2010 võeti keelav pitser maha ja teadlastele avati taas kunagistele töödele ligipääs. Naiivne oleks arvata nagu möödunud 50 aasta jooksul poleks parasiitide maailmas midagi toimunud. Kaugel sellest – need mikroorganismid olid planeedil Maa ammu enne meie tulekut ja nad elavad siin rõõmsalt edasi ka peale meid. On tehtud katsed, kus mikroorganismide spoorid ja tsüstid viidi avakosmosesse, inimseisukohalt kõige võimatumasse elukeskkonda üleüldse ja tuleb rõõmuga tõdeda, et neile ei jätnud see sisuliselt mingeid jälgi.
Parasiidid on ellujääjad. 50 aastaga on nad õppinud juurde väga palju. On tekkinud (muteerunud) liigid, kes toituvad antibiootikumidest, hormoonpreparaatidest ja teistest laialdaselt kasutatavatest ravimitest, nad toituvad neist kõikidest tehislikest „lisadest”, mida tööstus meie toidu „parendamiseks” sinna lisab. Mis aga kõige toredam!!! - nad oskavad inimpsüühikaga manipuleerida, et käsi, mis kaupu ostukorvi tõstab, läheks just õiget pakendit haarama. Küsige endalt kaupluses: „Kas olen see MINA, kes seda asja himustab või himustab seda keegi minu sees?” Vastus on sageli ehmatav… Teadusuuringud, mida avaldamast keeldutakse näitavad seda, et inimorganism sisaldab pahatihti parasitaarset DNA-d rohkem, kui inim-DNA-d. Seetõttu tasub endale veel üks küsimus esitada: „Kes ma ikkagi olen? Inimene või parasiit?”… ja see vastus ei pruugi väga paljudele meeldida. Ja peale sellele küsimusele vastamist, tasuks mõelda, miks me sageli niivõrd agressiivselt käitume? Kes välja ei mõtle, siis nende jaoks annan abistava vihje: Kõik parasiidid on elusorganismid. Järelikult, kui nad elavad, siis nende elutsemise tagajärjel tekivad ka elutegevusjäägid. Oh taevane arm... nad ju situvad ja kusevad! Kuhu!? Otse loomulikult sinu sisse kallis lugeja… Ja see, mida nad endast välja lasevad on mürgine. Teadlased nimetavad neid neurotoksiinideks – närvimürkideks. Tegemist on ainetega, mille tegelik toime on toksikoloogide jaoks ka suhteliselt hall territoorium. 50 aastat säilitusaineid ja maitseparandajaid on selle väljapaiskuva virtsa koostise muutnud selliseks, et kas Suur Looja isegi väga täpselt aru saab, mida see kõik inimorganismis korda saadab. Täna võivad kunagised teadmised ja avastused olla suhteliselt marginaalsed, sest mõnikord on 50 aastat vägagi piisav aeg, et midagi väga põhjalikult muuta.
Parasiitidega ei taheta tegeleda ja enamikel juhtudel perearsti tehtavad uuringud parasiitide olemasolu ei näita. Miks? Esiteks nõuab see laborandilt tohutuid mikrobioloogia alaseid teadmisi, kaasa arvatud kõikide parasiitide elurütmide tundmine. Ta peab teadma ka seda, et väljaheidetesse satuvad parasiidi munad vaid siis, kui nad juhtuvad parasjagu soolestikus oma paljunemistsüklit toimetama. Soolestikus elab neid tegelasi aga suhteliselt vähe. Enamasti kasutavad parasiidid migratsiooniteedena vere- ja lümfisooni, mis põhjustab selle, et kui suur kogus parasiidivastseid tungib läbi veresoonte seina ja seda mulgustab, siis organism peab järsult tõstma kolesterooli hulka veres, et lekkiv koht kinni lappida. Hiljem veresoone sein sidekoestub ja see omakorda põhjustab tema funktsionaalsuse langust. Parasiidid teavad täpselt, mis asi on mimikri ja nad valdavad seda kunsti täiuslikult. Inimkeeli tähendab see seda, et nad on võimelised võtma kas vere- või muude inimkeha rakkude kuju. Sellistel puhkudel peab aga laborant või teadlane teadma juba väga täpselt, keda või mida ta otsib. Kui parasiit „hõivab” endale uusi alasid, siis reeglina inimorganism reageerib sellele kerge palavikuga, mis paari päeva möödudes kaob. Tundes palaviku sümptomeid, tormab enamik meist apteeki mõnd gripirohtu ostma… ja!… ennäe toredat lugu… jõin 3 päeva Teraflu-d ja palavik kadus!!… Tegelikkuses on nii, et kui inimene hakkaks kalendrisse selliseid paaripäevaseid palavikke üles märkima, võib ta sageli avastada, et neil on kindel perioodilisus. Eriti tasub seda jälgida lastel, sest sageli on see õrn palavik ning kaame näojume ning sinakad silmaalused ainsateks märkideks, et lapse organismis keegi võõras võimu oma kätte võtnud on. Jah, nii see on – parasitaarsel invasioonil puuduvad konkreetsed sümptomid ja kõik tundemärgid on kaudsed. Näiteks pimesoole põletik tekib inimesel olukorras, kus 2 parasiidikolooniat püüavad teineteist munemise abil lämmatada, paisates teineteise vastu kümneid miljoneid mune. Omaette teema on veel pärmiseen – järjest rohkem ja rohkem tuleb signaale, et vähi ja pärmiseene vahele võib võrdusmärgi asetada. Pärmiseen, õigemini termofiilne pärm, on tõeline trooja hobune, kes on võimeline inimese immuunsüsteemi praktiliselt välja lülitama, avades seega piiramatu sissepääsu kõigile, kes vähegi tulla viitsivad. Samas on pärmiseen ka meile vajalik, sest kui ta on kontrolli all, siis toodab ta meie keha jaoks vajalikke B-grupi vitamiine. Veel 20 aastat tagasi ei leitud pärmiseent inimese kõrva eritistest. Täna on ta seal olemas. Iga perenaine ja tõelisest õllesõbrast mees kes õllekääritamise kunsti tunneb, teab, mis toimub, kui pärmi ja suhkrut virdesse või taignasse lisada. Tehke nüüd pisike mõttepaus ja manage vaimusilmas endale ette, mis saab toimuma, kui pärmil ja suhkrul lasta oma ihusisemusse voolata. Pärmiseened pissivad lisaks veel alkoholi. Seejärel võiks aga üles võtta kõik need pH-d ja muud teemad. Termofiilsest pärmist loe Heatunde uudiste rubriigist lisa juurde.
Parasiitide jaoks pole inimorganismis ühtki pühapaika. Müüt on ka see, et platsenta emaihus arenevat beebit kaitseb.
Miks tuleb organismist parasiite väljutada kuuridena, kus 30 päeva võetakse preparaate ja siis antakse 7 päeva kehale puhkust? Miks see on oluline? See on oluline seepärast, et parasiidid on elusad olendid – neil on teadvus ja nad suhtlevad omavahel. Alustades kuuri, poevad nad oma urgudesse peitu ja on sunnitud 30 päeva näljas olema. Kui preparaadi manustamine lõpetada, käib vile ja kogu see seltskond tormab oma urgastest välja einestama. Nädalaga jõuab paras ports tegelasi endal kõhu täis mugida ja siis tahavad nad pisut lustida ning pisikesi parasiite juurde teha. Siis aga hakkab kuri inimene jälle neid jõledaid kapsleid neelama…. ja osa neist tegelastest on sunnitud kehast väljuma, osad aga nõustuvad immuunsüsteemi esitatud tingimustega ja hakkavad inimesega taas kunagi kontrolli alt väljunud koostööd tegema.
Mõelgem nüüd sedagi, et äkki siiski leiutab riiklikult aktsepteeritav meditsiinimaailm metoodika, mis võimaldab parasiitide täpse määratlemise. See tähendaks siis ka iga parasiidi tarbeks üht individuaalset mürgist tabletti, õigemini tervet tabletikuuri. Ja kui keegi veel mäletab, siis paari põlvkonna ilmaletuleku järel, muutuvad need igasugused putukad-mutukad meie sees mürgile resistentseteks ja vaja on uut ning kangemat mürki. Ja kui parasiidid lihtsalt mürgiga maha tappa, siis nende lagunemisel inimorganismis tekivad mürgid, mida nimetatakse laibamürkideks...
Paljude parasiitide munad püsivad inimorganismis eluvõimelisena 20-30-50 aastat... See tähendab seda, et igal ajahetkel, kui tingimused muutuvad soodsaks võib parasiidipesakond taas omi sigadusi sigatsema hakata.

Parasiitidest kõneledes ei saa mööda mikroelementidest ja selleteemaline kisa ei lase enam Jumalal ka rahulikult omi toimetusi teha. Poolt või vastu? Tuline õigus on nendel toitumistarkadel, kes ütlevad, et kodumaistes taimedes on kõik olemas. Tõepoolest on, kuid mitu kilo porgandit, lillkapsast või kurki tuleb mul ööpäevas sisse vohmida, et vajalikud milligrammid tsinki, mangaani või vaske kätte saada? Aga mitu kilogrammi ma pean naerist, tikrit ja kaalikat sööma, kui põllumuld ei sisalda taimede jaoks piisavalt kroomi, seleeni või joodi või kui see isegi olemas on aga taim seda kätte ei saa? Olen agronoomiat õppinud ja vähemasti siis nagu koolitunnis ei mainitud, et taimed ise miskiseid mineraalaineid ise sünteesiksid. 20-30 aastat tagasi kirusime põllumajandust, et poeletil on nitraatsisinised kartulid, et kui tulevad talud, et siis on õnn õuel. Tänane põllumees istub väga kindlalt korporatsioonilise nõela otsas, mis tema saadused kokku ostab: kui künnad meie adraga, kui ostad meie seemne, kui väetad meie väetistega, kui pritsid meie mürkidega ja koristad meie kombainiga siis me vaaaaatame, kas võtame su saagi vastu või mitte… Ja juba räägitakse, et tavaline talunik väetab põldu päeval ja mahetalunik öösel. Ma saan neist mõlemast aru, sest makstakse ju reaalsete kilogrammide eest, mitte selle eest, mida see kilogramm endas sisaldab. Kes natukenegi viitsib uurida, siis materjale mulla mikrobioloogias toimuva kohta leiab palju. Lihtsalt teadmiseks, et ilma nende mikroorganismideta pole võimalik taimejääke lagundada ning kui aastaid tampida põllule üht ja sama väetist selga, siis ei vaja ilmselt keegi erilist fantaasiarikkust, kujutamaks, mis kalli kodumullaga Pätsu-aegadest tänaseni toimunud on. Oma põllumeeste kirumisele vahelduseks võib aga vaadata Discovery kanalilt kuidas poelettidel olev salat Hollandi superkasvuhooneis klaasvilla sees kasvab.
Inimese organism on isetaastuv bioloogiline, biofüüsikaline ja biokeemiline mehhanism ja seni, kuni Suur Looja pole meie jaoks mingit säästlikumat toitumisviisi välja rehkendanud, me hr. Mendelejevi koostatud tabeli taagast ei pääse. Meeldib see, meile või mitte aga mullast on meid võetud ja kui me ükskord oma maised õiendamised õiendatud saame, siis mulda tagasi ka meie füüsilised kehad pannakse. Ma ootan pikisilmi, et positiivse mõtlemisega saaks oma raua või kaltsiumi normi ajada ja rõõmuga lõpetan oma kohutava ökoloogilise kuritegevuse ja luban, et teen seda kohe, kui see vaid võimalikuks osutub. Mulle meeldib väga õhust ja armastusest elada – odav ja säästlik!
Inimkehast on avastatud ca 70 erinevat keemilist elementi. Kõik hormoonid, ensüümid, valgud jne, mida meie keharakud toodavad, omavad oma keemilist valemit, see tähendab, et nad koosnevad mingist osast sellest 70st. Igat elementi peab olema piisavas koguses, et hormonaalsüsteem saaks omi funktsioone ja seedesüsteem omi funktsioone täita ja neid organsüsteeme on kokku 14 mis kõik suure õhinaga omi funktsioone täita tahavad. 70st elemendist 7 on elutähtsad. See tähendab, et ilma nende osaluseta ei toimu inimkehas ühtki keemilist reaktsiooni. Tsink, seleen, räni, jood, mangaan, vask, kroom – igaüks neist osaleb rohkem kui 500s keemilises reaktsioonis. 7 ainet x 500 keemilist reaktsiooni = 3500 keemilist reaktsiooni – kui igat ainet on natukene vajaka ja mõni on katastroofilises miinuses, siis ei pea samuti olema eriline ajugeenius, et taibata, mis inimorganismis hakkab toimuma või jääb toimumata või toimub kuidagi teisiti. Neis numbrites on taas koht, kus aeg maha võtta ja mõtiskleda. Inimkeha tahab olla terve aga paljudel puhkudel pole see võimalik, sest aineid, mida töödelda, on vajaka. Kui defitsiit püsib lühikest aega, siis pole asi katastroofiline. Kui aga defitsiit on püsiv, siis ühel hetkel, kui keha on kõik tagavaravõimalused ammendanud, tõstab ta käed püsti ja laseb haigusel tulla, sest ta enam ei jaksa… Haigus on signaal, et asi on ikka väga hull. Nagu ka parasiitidel, nii ka mikroelementide defitsiidil puuduvad sümptomid. Teadlikumad inimesed, kes minu juurde tulevad, on käinud ja lasknud enda tervist väga põhjalikult uurida ja saavad tõsise ehmatuse osaliseks, kui silmaiirise analüüs näitab, et osa elutähtsaist mikroelementidest lausa katastroofilises miinuses on. (Silmaiirise test on unikaalne sest kajastuvad muutused organite kudedes – iga organi närvilõpmed tulevad silmaiirisele ja seetõttu kajastab uuring sootuks teist vaatenurka tervisele, kui seda teeb meditsiin ning teised testimismeetodid.) Veri on substants, mis peab inimest elusana hoidma ja kui juba vereproov näitab, et midagi puudu on, siis on asi tõsine. Kas just peaks kohe notarile testamendi asjus helistama aga midagi kardinaalselt muuta tuleks kindlasti. Inimorganismis tekib kudede tasandil ainete defitsiit tunduvalt varem, kui seda mõne analüüsi abil tuvastada saaks ja sealt paljud meie hädad alguse saavadki, sest inimene ju ei pöördu abi otsima enne, kui miski on liiga kõva või miski on liiga pehmeks läinud. Praktika näitabki seda, et hetkel on kõige paremas seisukorras, meie emade-vanaemade tervis, pilt aga, mis sageli avaneb paljude laste ja noorukite silmadest, paneb… „kukalt kratsima” on väga leebe väljend.
Vastsündinud lapse tervis saab alguse ema üsas. Ema käest ei küsita, ema käest võetakse. Kui emal pole tulevase elu loomiseks piisavalt mikroelementaarset ressurssi, siis saab tulevase ilmakodaniku tervisekahjustus alguse juba loote-eas. Kas on keegi mõelnud, miks vastsündinul on tekkinud infarkt või insult? Kas keegi on mõelnud, miks rase naine tahab kord torti, kord heeringat, kord kriiti? Tal on organismis ainete puudus ja ta püüab seda kuidagi kompenseerida. Miks tal on sellised hullud isud, aga seepärast, et keegi pole teda koolis õpetanud, et selliste isude taga või olla hoopis tähtsate ainete vaegus organismis. Tõenäoliselt pole õpetatud isegi seda, et inimkeha neist ainetest koosnebki ja kas arstegi õpetatakse? Kui isegi räägitakse, siis tõenäoliselt on tegu ainega, mille eest ainepunkte ei jagata. Njahh… ja rasedus on ju tegelikult diagnoos ja haiget tohib ravida ainult arst või apteeker. Seda nad ka teevad ja nii, kuis neid koolis on õpetatud. Huvitav, miks arstidele õpetatakse, kuidas haigusi ravida aga ei õpetata, seda, kuidas inimest tervena hoida? (Kui leiti võimalus, kuidas äsjaavastatud penitsiliini tööstuslikult toota, haistsid Rockefellerid selles oma võimalust. Eriti seda, et penitsilliini saab hakata raha eest müüma. Asi õnnestus ja hakkas õitsema. Üsna pea hakati tegema lobitööd, mille tulemuseks oli see, et kui kalendrinumber oli ette jõudnud kerida numbri 1900, hakati Ameerika ülikoolide meditsiiniõppe programmidest välja võtma erialasid, mis õpetasid, kuidas inimest terve hoida. Tänaseks jälgivad kõik maailma ravimiametid neid suuniseid mida FDA neile jagab, see on piiblist püham. Õnneks on hakanud sellesse monstrumisse juba pragusid tekkima ja nii mõnigi Püha Tõde on osutunud räpaseks valeks ja rahaahnete tegelaste manipulatsiooniks…). Ka see on mõtlemise koht. Igal juhul, et sünniks terve ja tugev laps, peab naine rasedust planeerima ja enne kui tema ihus algab püha loomise protsess, tuleb ruum korralikult puhtaks teha ja kasedki toanurka tuua. Võib tunduda ehk ebaloogiline aga ega mehe füüsilise tervise alane vastutus pole naisega võrreldes väiksem. Ka mees peab uue elu loomiseks valmistuma ja oma keha seestpoolt puhtaks kasima. Ainult nii saab ta oma lapsele edasi anda puhast ja moonutusteta informatsiooni.
Keharakkude elutegevusel on samuti tagajärjed ehk jääkained. Igapäevaselt sünnib ja sureb meie kehas miljoneid rakke. Need jäägid on tarvis väljutada ja toimub see elutähtsate mikroelementide kaasabil. Toimub lihtne keemiline reaktsioon kus üks aine seob teise ja aitab sellel väljuda. Kui see protsess on puudulik, siis on keha sunnitud osa šlakkidest salvestama. Algul salvestatakse see organitesse, kui sinna enam ei mahu transporditakse kogu kraam sidekoesse, mis moodustab inimorganismist 85% ja konserveeritakse seal. Organite puhastamine on suhteliselt lihtne, sidekoest konservide eemaldamine aga on pikk protsess, mis võib aega võtta aastaid.
Mis juhtub nende lisa-ainetega, mida saame toidust, joogiveest ja sissehingatavast õhust ja ma ei pea siin silmas säilitusaineid, vaid neid toksilisi raskemetalle, mida igale Maa ruutkilomeetrile langeb aastaga ligi 80 kg ja mida me toitudes endale sisse ahmime ja mida eriti suures hulgas satub mürkide ja väetiste läbi põllule? Missaarääägid… kõlab vastuseks: ma ju käin ainult ökomahedastlooduspoest oma toitu ostmas! Mis öko ja mahe saab olla toit, kui taimekaitsemürkide jääke leitakse jääkaru karvadest ja pingviinide sulgedest? Uurige, kuidas kala organismi tekib omega-3 – ta peab sööma merevetikaid ja taimi, ainult nii on see võimalik. Seejärel uurige, millega toidetakse kalu neis Norra hiigelsumpades, kust nad meie toidulauale saabuvad… Uurige, mille najal kasvab suureks niiii tervislik kana liha…. Seente söömise keelaks vene teadlased aga hoopistükkis. Võimsad õhukeerised ja –voolud toovad meie kohale õhumasse kord Hiinamaalt, kord Ameerikast… ja te kindlasti arvasite, et tegelikult on nad head ja oma tööstussaaste jätsid nad ainult omade keemiatehaste õuedele?
Riiklikute terviseametite targaks õpetatud kõrgepalgalised tädid ja onud ütlevad, et toiduainetes on herbitsiidide ja pestitsiidide sisaldus normi piires – usaldage meid – me oleme arstid, me oleme seda õppinud! Mind minu teadmised ei sega ja seetõttu ma küsin: Ah, et kohe tohibki inimestele mürke sisse sööta ja see on riiklikult lubatud?! On jah, sest väidetakse, et kogused on tühised. Nii ongi – tõenäoliselt võin ma omale normatiivaktidega ettenähtud aastase „Roundupi“ normi kallata teeklaasi ja rahus endale sisse kallata ja minuga tõepoolest ei juhtu midagi, sest mu keha suudab selle kusagile ära paigutada. Selliselt võin ma toimetada võibolla 20 aastat võibolla 40 aastat järjest aga siis saab mulle määratud norm täis ja seni lihtsalt „lubatud mürgisisaldus“ muutub minu organismi jaoks reaalselt töötavaks mürgiampulliks.
Nüüd ajasin pilli päris lõhki? Kahjuks on see tegelik elu ja me sööme-joome-hingame seda kõike endale sisse ja meie ülitubli keha peab selle kõigega toime saama. Paljuga saabki aga seda, mida ta loomulikul teel välja saata ei suuda, on ta sunnitud kusagile ladestama ja see saab toimuda nendesse tühimikkesse, mis moodustuvad puudu olevatest mikroelementidest. Kõik need ladestumised, nii parasiitide toksiinid, nii raskemetallid kui ka kõik muu, sellel on kumuleeruv toime, kõik ladestatakse meie kehasse tükkhaaval ja protsess saab alguse juba emaihus. Me muudkui kasvame ja kasvab ka ladestus, kuni ühel hetkel tekib moment, kus keha enam iseendaga hakkama ei saa ning tekib haigus. Võib väita, et haigus, mis täna miskitmoodi valu või muu ebameeldivusena väljenduma hakkab, sai alguse tegelikult juba eostamise hetkel, sest emal-isal polnud tarvilisi asju mulle teepeale kaasa anda…. Paljudel juhtudel ei pruugi parasiiti inimese organismis enam ammu olla, kuid tema toodetud mürgid tasapisi muudkui toimetavad. Iga viirus tekitab mürke juurde ja juurde, kuni ühel hetkel saab anum täis ja keha reageerib. Nii on näiteks viirustega. Kõige ohtlikum on gripiviiruse kallale minna antibiootikumidega. Antibiootikum sunnib koostöös organismis leiduvate raskemetallide sooladega viirust muteeruma ja nii võib igast tabletitarvitajast saada hetkega uue viirustüve, mis ei allu ühelegi ravipreparaadile, leiutaja. Sisuliselt võib täituda õudusfilmides kirjeldatu, kus üks inimene võib hävitada terve maailma... Sama loll mõte on minna antibiootikumiga seente kallale. Antibiootikum tapab viimsegi kasuliku bakteri, seen aga köhib paar korda ja hakkab seda antibiootikumi sööma ning kuna keegi tema arengut enam kontrollida ei suuda, hakkab ta vohama.
Teadlased ütlevad, et liustikud ja igikelts sulavad ja see on inimese süü. Rehepapid saavad neile uuringutele tuginedes kohe hakata õhku ehk saastakvoote müüma – ostame hiinlastelt odavalt ja müüme lätlastele ja kallilt… Vene teadlased ütlevad, et polaaralade igikelts sulab ka altpoolt. Kuda need inimhakatised seda keltsa altpoolt grillivad, minu pähe täna veel ei mahu. Veel räägivad nad seda, et seni poolustel paiknenud energiapöörised on paigutunud uutesse asukohtadesse ja üks neist on nüüd Põhja Ameerika mandril. Hoiatatakse selle eest, et sulavast igikeltsast võib vabaneda haiguseid, millede tõrjumiseks inimeste immuunsüsteem sugugi valmis pole. Oma mikroelementide disbalanssi likvideerides hakkame me lõppkokkuvõttes tugevdama oma immuunsust ja tagasisidet selle kohta, et senine viirushooaegade vaheldumine inimorganismis lõpeb, kui ainete tasakaal taastuma hakkab.
Inimorganism on tervik ja taastada tuleb tervikut. Andes kehale aineid mida ta vajab, ei pea mõtlema, et kas see aitab kopsu või neeru. Meie füüsiline keha on targem kui kogu arstiteadus kokku. Ta teab täpselt, kuidas peab probleeme lahendama ja nii, targalt ta ka teeb.
Ma näen igapäevaselt, kui unikaalne on iga inimene tegelikult ja sama unikaalne või individuaalne on ka organismi puhastumine või taastumine. Pole ma veel leidnud imerohtu, mis kõik terveks teeks. Kuigi väga paljud arvavad, et näiteks magneesium ja MSM aitavad nii vähi, köha-nohu kui ka kurja ämma ja väikese palga korral. Ka puhastumine ja tervenemine on protsess. Sageli kuulen: kle, ma ju võtan neid asju aga ma ei tunne midagi… Ongi hea, et ei tunne, kui tunned, siis on mõni protsess liiga äge ning põhjustab lisapingeid. Keha puhastatuse põhibaasiks on seitse elutähtsat mikroelementi ja needsamad seitse on kogu inimkehas toimiva keemiatehase aluseks. Kui midagi on vajaka, siis üks või teine reaktsioon ei saa toimuda. Igaüks seitsmest osaleb rohkem kui 500s keemilises reaktsioonis, nendeta ei saa ükski reaktsioon toimuda. Kui kusagil elemendinimistus tekib miinus, siis esimese asjana hakkab kehas langema kaitsefunktsioon, ehk kannatab immuunsüsteemi töö. Kord juba käest läinud immuunsuse taastumine võtab aega 5 aastat ja tugev immuunsus pole see, et mul pole köha ja nohu. Immuunsüsteemi tööst saaks kirjutada mitu paksu raamatut ja need ilmselt on juba ka olemas.
Igapäevane teema on vähk. Klassikaline meditsiin välistab mistahes toidulisandid, sest nende arvates toidavad need vähki. Tegelik elu näitab aga just seda, et kudedesse, kus on vere- ja lümfiringe töötab tõrgeteta, ei ladestu saasta ja selle saasta kahjustav toime ei saa muutuda patoloogiliseks protsessiks. 100 000 km veresoonestiku (millest enamiku moodustavad kapillaarid) tervislik heaolu on seega üks väga oluline kriteerium.
 Vähirakke tekib meie organismis iga päev. Inimaju suudab koostöös immuunsüsteemiga ööpäevas hävitada 50 000 vähirakku. Vastavalt rakkudelt tulevatele vastussignaalidele suunatakse tapjarakud tööle. Patoloogilised protsessid organismis käivituvad nendes kohtades, kus kudede hapniku ja toitainetega varustatus on nigel, ehk kohtadesse, kuhu on hakanud ladestuma toksiinid ja raskemetallid – kohtadesse mille mikrokliima on anaeroobne. Anaeroobne keskkond meeldib väga ka igasugustele seentele ja viirustele ja taas see pärmiseen... Ühel hetkel ei suuda patoloogilised rakud enam immuunsüsteemile saata hädasignaali: tapa mind ja protsess väljub kontrolli alt. Vähk armastab suhkrut. Kõrglahutusliku termokaameraga tehtud pildid näitavad, kuidas rinnavähiga naisel, pärast 2 teelusikatäie glükoosi manustamist 15 minuti möödudes vähk agressiivsemaks muutus… Seetõttu võivadki paljud algul põletikulised protsessid üle minna kasvajateks… Ka tsüstid on parasiidikolooniad, mida keha kõhrega isoleerida püüab ja need kaovad, kui immuunsus tugevneb ning parasiit organismist lahkub.
Miks ma soovitan organismi puhastamisel kasutada kapsleid? Alustame sellest, et enamasti on ainete puudus vägagi suur. Kui nüüd tahta toidust oma eluks vajalikud milligrammid kätte saada ja veel lisamilligrammid, mida keha puhastamiseks ja taastumiseks vajab, siis peaksime ilmselt kõik lakkamatult nurmedel ja aasadel kõhtu järel lohistades rohtu sisse krõmpsutama, sest igapäeva normatiivid tuleb vähemalt kolmega läbi korrutada, sest midagi tuleb ju veel ka depoodesse paigutada, et kui jama käes, oleks hea keldrist võtta. Kapslisse on tehnoloogiaid kasutades sisse pandud vaid vajalik toimeaine. Ballast läks tagasi loodusesse. Mille järgi hinnata kapsli kvaliteeti? Taas tuleb mängu toimeaine sisaldus – parimatel tootjatel on see 95%. Otse loomulikult tuleb jälgida seda, kust pärineb tooraine. Kui metsikus looduses kasvav taim tuua peenrasse või põllule, siis tema DNA muutub…. seega parim on metsik taim. Otse loomulikult on veelgi tähtsaam roll sellel, kuidas see kõik organismile omastatav on ja iga organism omastab mikroelemente individuaalselt. Siingi tuleb tehnoloogia appi, sest meie kaht jalga lonkav seedesüsteem pole lihtsalt võimeline toorainet piisavalt lõhustama, et vajalik kätte saada. Tehnoloogia toob toimeaine välja ja sellega saab juba hakkama isegi väga nirus seisundis seedesüsteem.
Terve Eestimaa on täis toredaid inimesi, kes tegelevad meie meelte parandamisega – muudkui mine istu ringi ja kohe ongi parem. See on väga vajalik tegevus. Minu sõnum on see, et inimene on tervik. Ta on nii energeetiline kui füüsiline olevus, ta on mitmedimensionaalne olevus. See tähendab seda, et inimese puhul ei saa mitte kui midagi kiskuda kontekstist välja. Selleks et areneks tervik, tuleb puhastada nii meelt kui füüsist. Energeetilises maailmas tõmbab positiiv ligi positiivi ja negatiiv negatiivi. Kõik raskemetallid ja toksiinid on madalsageduslike vibratsioonidega ja nende laeng on negatiivne.
Kõikjal räägitakse ülestõusmisest. Sellest räägib ka teadusmaailm, vähemasti see teadusmaailm, kes meie idapiiri taga omi uurimusi teostab. Kõik need šhumani resonantsid, energeetiliste polaarpööriste nihkumised kõik on teadusaparatuuriga mõõdetav. Kui teadlane märkab seni toiminud normatiivis anomaaliaid, hakkab ta seda uurima. Väga paljud teadlased on ka väga tugevad esoteerikud ja sealjuures väga kainelt mõtlevad esoteerikud. Nii nad teavadki, et inimese pea ümber olev nimbus on juba oma värvi muutnud, inimkeha energeetilised meridiaanid on omi asukohti muutnud ja akupunktuuri punktid ei asu seal, kus viimased 2000 aastat ja soovitavad nõelravi arsti külastades teha alati taotlus, et nõel õigesse punkti satuks. Kõneldakse sellest, et ainete omadused on muutuses – elektronide kaugus tuuma ümber on muutunud, kõneldakse sellest, et kristallide teadvus on muutunud. Paljud vene teadlased kõnelevad Suurest Loojast, kui oma naabrimehest või töökaaslasest – ta on nende jaoks reaalselt olemas ja nad jälgivad neid muutusi, mida ta Maal teeb ja uurivad ja mõõdavad neid. Nad uurivad ja panevad selle inimkeelde. Loenguid kuulates saab selgeks, et inimene on Maaga üks. See mida teeb Maa, kajastub ka inimeses. Uute energiate kingitus VI rassile planeedil Maa on ülestõusmine koos füüsilise kehaga ja kui selles leidub madalsageduslikku võnget liiga palju, siis inimene ei hakka uute energiatega resoneerima. Maa läheb oma rada pidi edasi. Meie valik on kas minna koju või minna koos Maaga.
Mida soovitada inimesele, kelle ees on dilemma – kapsel või kaalikas? See otsus on vaba. Kõik kapslimüüjad pole närakad, kes tulid teie ja teie lähedaste kirsturaha oma taskusse krahmama. Siinkohal paluks vaadata pisut ka suuremat pilti. Vaadakem pisut koos pilti, mida pakub kaasaegne ravimitööstus. Jah, reklaamiklippidest on ravimeid soovitavad valges kitlis tädid ja onud kadunud. Muide, kas teadsite, millest sai alguse burgeribuum? Üks leidlik reklaamimõtestaja pistis burksi pihku valges kitlis onule ja reklaami vaatavale inimesele kihutas ajusse signaal: arst sööb burgerit, tema on ju niivõrd tark, tema ju teab… järelikult on see tervislik. Ravimireklaamides on täna valge kittel asendunud bussis, õõvastavalt paisuva kõhuga kaasreisijaid traumeeriva poolraseda naabrionuga või siis õudusfilmidest pärit itaaliapärase kolliperekonnaga. Tähelepanelik lugeja on kindlasti märganud, et farmaatsiaettevõtted peavad riikide ravimiametite ja haigekassadega läbirääkimisi ja seda, et haigekassal on soodusravimite nimekiri, kus on kirjas, et sageli maksab haigekassa kuni 100% ravimi hinnast kinni. Mõelge nüüd palun hoolega, kust tuleb see raha, millega ostetav imeodav ravim farmaatsiafirmale kinni makstakse! Selle ravimi maksavad sotsiaalmaksuga tegelikult kinni needsamad madalapalgalised koristajad ja kassapidajad ja tehasetöölised. Kas see ravim on ikka odav?
Mis juhtub, kui ravim satub inimorganismi? Kõike võõrast hakkab inimkeha kohe väljutama, sest võtab seda mürgina. Väljutamine toimub samuti nendesamade elutähtsate mikroelementide kaasabil. Öeldakse, et kõik on mürk ja kõik sõltub ainult mürgi kogusest. Kõik mida rakumembraan ära ei tunne saadetakse kehast välja ja selle seovad mikroelemendid. Keha hakkab koheselt kõiki talle mitteomaseid aineid väljutama. Perspektiivis tähendab see seda, et peale ravikuuri lõppu on keha veelgi rohkem vaesunud. Pole harvad juhtumid, kus inimene viskab mu lauale kotitäie ravimeid. Üks neist on isegi ravim aga siis järgnevad talle kõrvaltoimete kõrvaldamise ravimid ja siis veel omakorda kõrvaltoimete ravimite kõrvaltoimete kõrvaldamise ravimid… Minu küsimusele: kui kaua neid neelanud oled, järgneb vastus: 3 aastat, 5 aastat… 20 aastat…. Küsimusele: Kas ka aitavad? järgneb tagasihoidlik vastus, et ma ei tea aga arst ütles, et neid tuleb nüüd elu lõpuni võtta… Härdas õnnetundes tahaks selle tubli inimese kätt suudelda, sest minu ees seisab Tõeline Looduse Ime -  Jumala enda Meistriteos!! 20 aastat keemiarünnakut ja ta näeb ikka tõsiselt hea välja!!! Mitte Leninit ei pea rahvale mauseleumist näitama aga seda superinimest!! Kui eufooria taandub siis tõmbuvad küüned peopessa ning kuklas hakkab vasardama küsimus: mis kuradi pärast nimetatakse neid kirevais pakendeis pille RAVIMITEKS! kui nad inimest terveks ravida ei suuda!? Kes kellele andis selle õiguse?
Seega kujutage nüüd ette, kui mitu ihaluspartnerit on ühel mikroelemendil: parasiidid, toksiinid-raskemetallid, ravimid… ja seal kusagil ootenimekirja kõige lõpus on õnnetu ja haige inimene.
Ühelgi kapslitootjal pole olemas superkapslit. Tasub teha pisut kodutööd ja leida müüja, kelle vastu tekib usaldus. Inimene, kes teile selle kapsli müüb, peaks omama mingeidki tervisealaseid algteadmisi ja tundma ka neid purke, mida ta pakub. Kindlasti ei tasu usaldada müüjat, kes ütleb, et sa pead seda võtma, ilma selleta pole elu võimalik. Naabrimutti ei tasu ka usaldada, sest see mis teda aitas, ei pruugi sinule üldse mõjuda. Teadlik soovitaja oskab aga sageli tabada ära sünergia, mis kahe või enama preparaadi koostöös tekib. Sünergia ongi see, kui 1+1=3, ehk tekib lisaomadus, mis mõlemal põhiainel puudub.
Kapslid ise on ohutud, sest ilma koduriigis tehtava uuringuta nad turule ei pääse. Eriti tasub usaldada neid kapsleid, millede kokku panemises on osalenud terve teaduskollektiiv, kes on suutnud tableti sisse kokku sobitada nii bioaktiivse, energeetilise kui ka füüsilise tasandi. On ka palju sellist kraami, mis on puhas kommerts. Jah nad sisaldavad kõike, mis sildil kirjas, kuid organism ei saa neid kätte, nad pole omastatavad. See-eest töötavad neis kontoreis head inimpsühholoogia tundjad, kes oskavad ritta panna sõnu, mis programmidena inimese teadvusväljadesse tungivad, justkui viirus arvutisse ja selle järgi inimest mõjutama hakkavad. On ju parim reklaam see, kui sa ostad asja, mida sa ei vaja, raha eest, mida sul pole.
Inimene ON! tervik. Tervendada tuleb tervikut! Ravida tuleb tervikut! Taastada tuleb tervikut! Kõik maksa-, pepu- ja nokupuhastused on head aga kui organismile mingi terava nurga alt tugevasti piitsa anda, läheb asi jälle kiiva. Kui hakata suhtuma kehasse kui tervikusse ja taastama tervikut, võib tunduda, et läheb terve igavik ja midagi nagu ei muutugi. Sel juhul tasub vaadata ajas tagasi ja enamasti inimene pole märganudki kuidas üks või teine probleem taandunud on. Ta taandub täpselt niisamuti kui ta tuli – igapäevaselt, samm-sammult, märkamatult...
Naiseks olemise „kutsehaigus“ on munasarjad ja kilpnääre, mis kuidagi kehaga koostööd teha ei taha, sest nad on juba piisavalt saastunud ning naise tunduvalt keerukama hormonaalsüsteemi käigus hoidmiseks puudub vajalik aineline ressurss. Meeste „kutsehaigus“ tikub olema veresoonkonnas... Paljud lastetud paarid tassivad astronoomilisi summasid viljakuskliinikutesse ja paljudel juhtudel tulutult. Nii mõnigi arst Venemaal on hakanud välja kirjutama retsepti: 6-ks kuuks maale vanaema juurde... ja see töötab oi kui hästi!

Veel mõtlemisainet. Kui kõik väidavad, et haigused tekivad valedest ja negatiivsetest mõtetest, siis ma tahaks väga teada, et miks loomad ja taimed haigeks jäävad? Koolis õppisin et ainete puudusest! Kui taim mikroelemente ei saa jääb ta haigeks. Miks vabas looduses elavad loomad käivad teatud kohtadest savi või mulda söömas või taimi otsimas? Loom pole lugenud ühtki eneseabiraamatut ega ülikoolis arstiteadust tudeerinud. Miskil kummalisel kombel ta siiski oskab ennast terveks ravida ja aidata.
Loodus tühja kohta ei salli ja ma pole seni Loojalt ühtki meili ega SMS-i saanud, et mõni loodusseadustest kehtetuks või ümber muudetud on.

Paljude kapslipakkujate pühamast püham müügiargument: langetab kehakaalu! Teatavasti pole inimest, keda see külmaks jätab, eriti naisinimest. Kallis naine, seni, kui sinu kilpnääre ei funktsioneeri nii kuis tarvis, võid juua kasvõi vett ja sa ikka kerkid nagu pärmitaigen. Sind ei aita ükski ime- ega võlu ega maagiline dieet, kui su kilpnääre pole korras. Tegemist on näärmega, mis mõjutab igat keharakku. Kilpnääre töötab paaris koos munasarjadega. Mõlemad kompenseerivad puudujääke teineteise töös ja seetõttu kui ühel on probleem, hakkab teine kompenseerima. Kummalisel kombel vajab kilpnääre omade türoidsete hormoonide sünteesiks jah... jälle need mikroelemendid... jälle see Mendelejev oma tabeliga...

Energeetiliselt on praegu aeg väga segane. Messiaid ja ainutõe teadjaid-kuulutajaid tekib nagu seeni pärast vihma. Toidu- ja terviseblogijate kirjutatut neelab inimene ahnemalt kui kõrb vett. Kes esimesena kõva häälega röökima kukub, seda võetakse kuulda. Mida ja keda uskuda, on iga inimese vaba valik ja ma soovin südamest, et keegi meie seast ei peaks tulevikus palatinaabriga vaidlema teemal, kellel vingem insult oli.

 
Kuidas Rockefellerid lõid ametliku meditsiini. Kokkuvõte videoklipist.
https://www.youtube.com/watch?v=3yS6faSB5g4&feature=youtu.be
Näib, nagu kõik maailma farmaatsiaettevõtted konkureeriksid teineteisega, tegelikult aga seisab selle kõige taga üks perekond. 550 000 000 000$ - selline on ametlike dokumentide järgi maailma kõikide farmaatsiakompaniide aastane puhaskasum, kuid on mulje, et see number on tegelikkusega võrreldes kordades vähendatud. Lõviosa sellest rahast tuleb kümnele suuremale turuosalisele, kelledel on tuhandele preparaadile monopoolne tootmisõigus. Loomulikult keeratakse situatsiooni arvestades ravimite hinnavint taevasse. Ettevõtteid juhivad palgatud managerid ja praktiliselt on võimatu kindlaks teha, kes on ühe või teise kompanii tegelikud omanikud ja kes valitseb ravimiturgu tegelikult. Prantsuse ajalehe l’Humanite ajakirjanikel õnnestus alles hiljaaegu välja selgitada, et kogu farmaatsatööstust kontrollitakse pangast, mille ainuomanikeks on Rockefellerid. Perekonna käes olevate varade väärtuseks arvatakse olevat 330 000 000 000$.
On arvamus, et ravimitööstus on kasumlikum kui narkoäri. Aga kui kasumlik? Number on kolossaalne. Heroiini müük toob turu kontrollijaile sisse ca 64 000 000 000$ aastas, farmaatsiatööstuse 550 000 000 000$ vastu. Vahe on 8,5x.
Farmakoloogia pole mitte ainult kasumlik äri vaid ka kriminaalne äri. Meetodid, mida selles ettevõtluses konkurentide vastu kasutatakse erinevad väga vähe allmaailma kasutatavaist. Ähvardused , šantaaž, mõrvad – tööstusharu minevikus on palju sellist, mis ilmavalgust kardab.
Tundub kuidagi väga ebatõenäoline, et kaasaegse farmakoloogiatööstuse loojateks on Rockefellerite pere. Metsaraidur, sakslasest väljarändaja William Every Rockefeller, legendaarse John Rockefelleri isa, asutas 19. sajandil legendaarse naftaimpeeriumi, mis eksisteerib veel ka tänases päevas. William alustas oma ärimeheteed alatult ja ülbelt. Omamata mingitki haridust, reisis ta mööda Ühendriike ning esines kuulsa vähiarsti dr. Rockefellerina. Imerohi, mida ta müüs oli roheka sisuga pudel. Sisu aga kujutas endast naftast ja puskarist segatud tihket massi. Selle müügiga teenis ta oma esimese kapitali. Sarnane kaabaklus oli tollastes Ühendriikides väga tugevalt levinud. Kogu äri saladus peitus selles, et mitte kunagi oma edasises elus ei tohi kohtuda oma endiste patsientidega. Need oskused andis isa edasi oma poegadele William juuniorile ja Johnile, kelledest hiljem said miljardärid. Williami deviis oli: „Tee teistele seda, mida teised teevad sinule, kuid tee seda esimesena!” Šarlatanlusega teenitud dollaritega asutaski John oma esimese naftakompanii. Meditsiinigi ei jäetud unarusse ja tasapisi sai temast kogu maa farmaatsiaettevõtete omanik. Naftast saadud ülikasumid võimaldasid neil kokku osta enamuse ettevõtetest.
Rockefellerid ei vajanud mitte mingisugust alternatiivmeditsiini. Nendele kuuluv tööstus pidi ennast müüma maksimumjõuga. 1905 aastani oli Ameerika Ühendriikides 160 haiglat, kus inimesi raviti esiisade meetodeid kasutades ja millised olid end õigustanud ja sisse töötanud aastasadadega. 1950 aastaks polnud alles enam ühtki vanaisade ravimeetoditega toimetavat raviasutust. Maailmas algas keemia võidukäik. Just möödunud sajandi 50-ndatel hakati haiguseid ravima raskemetallide sooladega. Plii, vismut, elavhõbe ja arseen said ravimeiks, mis seisid apteegiriiuleil vabamüügis.
Ainus ravim, mis täna on ravimitööstusele kättesaamatu on ahnusevastane mikstuur. Ravimitööstuses on ammu aru saadud sellest, et parimaks ravimiks on selline, mis üht haigust ravides provotseerib uue ja palju tõsisema tekkimist. Ainult selliselt on tagatud pidev ja suurenev kliendivoog ning kasvav kasuminumber.
2012 aasta sügisel toimusid Tai ja Kambodža piiril kummalised sündmused, mis muutsid ärevaks kogu maailma. Arvukad ebatüüpilise malaaria juhtumid. Farmaatsiatööstuse ravim, maksumusega 100$ pakend lakkas aga ühtäkki töötamast. Selgus, et malaaria plasmoodium oli korrigeerinud oma DNA-d ja muutus ravimile, mis olid tootjaile sisse toonud miljardeid, ühtäkki kättesaamatuks. See oleks võibolla isegi märkamatuks jäänud, kui mitte sõltumatute Ameerika teadlaste sensatsiooniline avastus poleks juhtunud just samal ajal. Bioloog Steven Rich Massachutseti ülikoolist viies läbi eksperimente rottidega tõestas, et pea kõikjal meie ümbruses kasvava koirohu pulber on 40x efektiivsem kui kallihinnaline keemiline ravim. Koirohus on ainet, mis suudab plasmodiumit hävitada ja seda leidub koirohus kordades rohkem ning parasiit pulbrile vastureaktsiooni välja töötada ei suuda.
Hitleri võimuletulek ja II maailmasõda ei toimunud ilma farmaatsiakompaniide osaluseta. Sajandi algul võis heroiini arsti ettekirjutusel osta igast apteegist. Raske uskuda aga tegu oli kaubamärgiga, samuti nagu paljudki teised preparaadid, millede toime täna on kuulutatud narkootilisteks. Pervitin, Kokaiin, Morfiin kõlasid tolleaegsetele inimestele nagu täna on seda Aspiriin või Paratsetamool. Väikestes doosides heroiin peatas tõepoolest köha, kuna narkootikum surus alla hingamiskeskuse töö, kuid aja edenedes hakkas haige köhatilku üha rohkem ja rohkem vajama.

Luurekeskagentuur teadis suurepäraselt, et Hitler oli kangetoimelise preparaadi mõju all. 1979 aastal kirjutas LKA kaastööline Johnn D. Marks skandaalse raamatu „The Search for the "Manchurian Candidate": The CIA and Mind Control: The Secret History of the Behavioral Sciences Paperback „ kus ta avaldas sensatsioonilised faktid. Selgus, et CIA oli korduvalt püüdnud luua ainet, mille abil saaks inimest täielikult allutada. Ametkonna sees loodi eriosakond nimetusega MK-Ultra, mille eesmärgiks oli narkootikumide uurimine just sel eesmärgil. Selline aine loodi LSD baasil ja seda toodeti Šveitsi ja USA farmaatsiagigantide koostöös.

II Maailmasõja ajal, koos koonduslaagrite tekkimisega, hakkasid farmaatsiatehased tootma ravimit maailma kõikide hädade vastu. See kandis nimetust gaas Zyklon B, mille põhikomponendiks oli vesiniktsüaniidhape. See põhjustab hetkega hapnikunälja ja lämbumise. Paari minutiga tappis see gaas tuhandeid inimesi. Tootjaks oli kontsern IG Farben asutamisaastaga 1925 ja mis ühendas enda alla 6 Saksamaa kõige suuremat farmaatsiatehast. 1936 aastaks tootis see kontsern 80% kõikidest lahingtegevuseks vajalikust – bensiin, kautšuk, kumm… IG Farben oli aga kahe Ameerika finantsperekonna lapsukeseks – Rockefeller’id ja Rothschild’id. Võib-olla just seepärast ei saanud need tehased kogu sõja vältel ühtki liitlaste pommitabamust… Ajalooarhiividest leiab veel teisegi sensatsioonilise materjali – kontsern oli Adolf Hitleri valimiskampaania põhirahastajaks. Aasta enne võimule tulekut kanti IG Farbenilt parteikassase 400 000 saksa marka. II maailmasõja edenedes teenisid Rockefeller’id ja Rothschild’id hiigelkasumeid. Pole ilmselt inimest, kes poleks kuulnud koonduslaagreis toime pandud jõledusist. Vähesed aga on kuulnud, et surmalaager Oświęcim oli IG Farbeni tütarettevõte ja peaprojekt. Natside salaarhiividest on leitud teade 14.aprillist 1941, tehtud ettevõtte esindaja Otto Armbursti poolt: … meie sõprus SS-iga on õnnistus, võtsime kasutusele kõik meetmed integreerimaks koonduslaagreid meie ettevõtte kasuks. Oświęcim’is katsetas vangide peal kõikvõimalikke medikamente kurikuulus Josef Mengele. Katseobjektideks olid haiged, terved ja isegi lapsed. Tema jaoks oli tegu labori kulumaterjaliga. Finantseerijaks oli aga suur farmaatsiakompanii. Laagri 20. blokk oli tuberkuloosiblokk. Sinna saabusid erinevad märgistusteta ampullides preparaadid, mida haigetele süstiti. Surm oli pahatihti kohutav ja piinarikas. Täna ostame me põhimõtteliselt sama IG Farben toodetavaid ravimeid, kes kunagi nendega tappis venelasi, juute valgevenelasi, poolakaid jne. Sõja lõppedes tunnistas Nürnbergi protsess ettevõtte juhid massimõrvareiks, kuid tapjakontserni omanikest isegi ei iitsatatud. 1952 aga jagati kontsern 12ks eraldiseisvaks farmaatsiatööstuseks.

Peale sõda katsed inimestega jätkuvad ja Euroopa asemel tehakse seda Aafrikas. Saladokument, mis on pärit 70ndatest ja USA valitsusliikme Henry Kissingeri sulest nn. Rahvusliku julgeoleku memorandum NSSM-200. Seal öeldakse avatud tekstiga, et arenenud maad peavad soodustama kolmanda maailma maade populatsioonide vähendamist. Juba 1972 alustati aktiivseid tegevust, kui Aafrikasse saadeti Ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni poolt arstid. Misjoni ametlik eesmärk oli rõugete vastane vaktsineerimine. Tõeline eesmärk võis olla aga sootuks teine. 1990 avaldati salajane dokument mis tõestas, et vahetult enne arstide saatmist panustas USA valitsus sünteetilise bioloogilise aine tootmiseks, mis oli suuteline kahjustama või täielikult välja lülitama inimese immuunsüsteemi. Huvitav kokkusattumus on see, et neid kaugeid kesk-Aafrikas asuvaid territooriume nimetatakse täna ametlikult Aafrika AIDS-i vööks. Sinna kuuluvad Zambia, Mosambiik, Botswana, Svaasimaa, Namiibia jt maad Aafrikas.

Ka AIDS arvatakse olevat USA salastatud projektide loodud haigus, mis on suunatud teatud elanikkonna gruppide vastu. Huvitav on ka see, et täiesti uute haiguste esmaavastused on toimunud just Aafrika mandril: AIDS, ebola, atüüpiline pneumoonia, inimesele surmav koronaviiruse stamm jne.

Katsed inimestega toimuvad ka praegusel ajal, kus inimesed osalevad kui katsejänesed. Pole saladus, et väga paljude arstide Aafrikas praktiseerimine makstakse kinni farmakoloogiagigantide rahadest.

Erru läinud eriteenistuste töötajad kinnitavad, et farmakoloogiaettevõtted töötavad spetsiaalselt välja preparaate, mis provotseerivad uusi ja veelgi raskemaid haiguseid. Inimesed on nõus maksma ja maksavad tohutuid summasid, et taastuda ravimite tekitatud, pahatihti väga rasketest kõrvaltoimetest. Tervishoid toidab farmaatsiakompaniisid, kes on huvitatud, et inimene oleks kogu aeg haige ja ostaks lõputus ahelreaktsioonis mõjuvaid ravimeid. Seda nimetatakse haigustele orienteeritud meditsiiniks.

Israeli meditsiinikeskuse Gilel Jafe töötajad tegid sensatsioonilise avastuse. Selgus, et põletikuravim, mis on apteekides retseptivabalt saadaval, põhjustab neerude haigestumist ja esmalt puudutab see elatanud inimesi, lapsi ja teismelisi ning selliseid näiteid on kümneid. Trombide vastased preparaadid võivad põhjustada ägedaid infektsioone, vistrikkude vastased preparaadid aga silmade haiguseid. See selgus peale 15000 vabatahtlikuga läbiviidud uurimust. Hormonaalpreparaadid, eriti aga vanema põlvkonna preparaadid võivad saada trombooside ning vähi tekitajateks. Kahjutuid ravimpreparaate pole olemas. Võtame kasvõi aktiivsöe – selgub, et seda ei tohi kasutada inimene kellel on maohaavandid või gastriit, probleemid südame veresoonkonnaga.

Ravimimaailma tegelased korrutavad meile igal sammul vana tõde: ainult doos teeb mürgist ravimi ja ravimist mürgi. Probleem on aga selles, et väga paljusid preparaate saab osta apteegi käsimüügiletist ja juba ka toidupoest ning inimesel, kel puudub mistaheski meditsiiniline haridus, pole õige doosi valik jõukohane.

Elusate inimestega läbi viidavad eksperimendid on väga kallis lõbu. Vabatahtlikega, kes nõustuvad ravimiuuringutes osalema, sõlmitakse lepingud, millede väärtus võib ulatuda kümnete tuhandete dollariteni ja samuti sõlmitakse vabatahtlikega ka kindlustuslepingud, kuni 2 000 000 dollari peale, sest kui midagi läheb viltu uputatakse ravimifirma hagidesse. Iga uue ravimiga tuleb läbi viia ka kliinilised katsetused. Seetõttu otsivad ravimifirmad katsematerjali heaoluriikidest väljastpoolt, kasvõi sellestsamast Aafrikast. Seal nagu ka koonduslaagreis on katsematerjali hulk tohutu. Mis aga kõige tähtsam – praktiliselt tasuta.

Ravimid, millega inimesed on harjunud ja mida on toodetud juba aastakümneid, nende tootmise omahind on väga väike ja just seepärast uputatakse meid üle ravimireklaamidega, mis ütlevad: ainult 1 tablett ja teil ei valuta enam mitte kusagilt. See on selleks, et mõjutada meid ostma järgmist ja järgmist preparaati...

1960-ndatel puhkesid Jaapani suuremates linnades külmetushaiguste epideemiad. Valitsus võttis vastu otsuse muuta gripi vastu vaktsineerimine kohustuslikuks. Arstidele üllatuseks haigestumine ei vähenenud, vaid hakkas hoopis kasvama... ja see number kasvas 12 x.

Kõik teavad, et vaktsineerimine on seljatanud paljud ohtlikud haigused, mis aastatuhandeid on inimkonda kimbutanud. Koolera, rõuged ja katk on jäänud minevikku. Alles jääb aga üks painav küsimus, miks aastatega vaktsineerimiste hulk aina kasvab ja kasvab: difteeria, hepatiit, lastehalvatus, läkaköha, leetrid, punetised, teetanus... Vaktsineerimine = raha, kusjuures suur raha. Palju on juhtumeid, kus täiesti terve laps peale vaktsineerimist kas kaotab oma seni püsinud hea tervise või invaliidistub.

Vaktsineerimisel viiakse organismi infektsiooni tekitaja surnud või nõrgestatud kudesid. Vaktsineeritav peab seejuures olema ABSOLUUTSELT terve. Mistahes haiguslik protsess organismis võib hoopis saada haiguse, mille eest vaktsiin justkui kaitsma peaks, käivitajaks. Kahjuks on väga sagedased juhud kus laps, olles veidi nohune, saab oma vaktsiinidoosi kätte. Briti uurija Andrew Wakefield uuris 1998 aastal autismi diagnoosiga 12 last. Avastus oli ehmatav. Selgus et massiliselt kasutatav  leetrite, mumpsi ja punetiste vastane kompleksvaktsiin põhjustab autismi. Peale vaktsineerimist tekkisid lastel tõsised neuroloogilised muutused ning sisuliselt on tegu eluks ajaks invaliidistatud inimestega.
Tõsine tuluallikas farmakoloogiamaffiale on gripiviirus, mis regulaarselt puhkeb küll ühes ja küll teises maailma nurgas. Kuid vaktsineerides end ühe viirustüve vastu, puudub igasugune garantii, et inimene ei haigestu teise viirustüvesse. Taani ajakirjanik Luiza Voller ajakirjast Dgbladet information uuris seagripi pandeemia tekkimist aastal 2009. Järeldus oli, et mingit pandeemiat polnud ja tegemist oli globaalse pettusega, mille eesmärgiks oli müüa rohkem vaktsiine. Inimesed kardavad igasuguseid epideemiaid ja pandeemiaid ning neid on läbi hirmu väga lihtne mõjutada.2009 aga just see juhtus, kus ajakirjandus pasundas sellest, kuidas viirus nakatas sigu, muteerus ning seejärel muutus inimesele surmavalt ohtlikuks. Luisa Voller tõestas, et see polnud mingi pandeemia. Tõeline pandeemia oli möödunud sajandi algul, kus Hispaania gripp viis 40 000 000 elu. Seagripp aga ainult 5000.  Tavaline gripiviirus viib aga igaaastaselt 300 000 inimese elu. Hüsteeria iga uue viiruse ümber on vesi farmaatsiatööstuse veskile. Taani ajakirjanikule järgnes inglise epidemioloogi Tom Jeffersoni ja tema USA kolleegi William Engdale süüdistus ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni ekspertide vastu seoses pandeemiaga. Nad süüdistasid, et eksperdid toimisid farmaatsiakompaniide huvides, saades raha preparaatide soovitamise eest. Kõige tagasihoidlikumal hinnangul tõi pandeemia farmaatsiatööstusele 2 500 000 000$ puhast kasumit. Igasugused sea-, kana- või pingviinigripid ei teki lihtsalt niisama. Nende taga on erinevad laboratooriumid. Tervishoiuorganisatsioonid aga on väga paljus erinevate Rockefelleritele kuuluvate farmaatsiatoostuste ülalpidamisel. Viiruse puhkedes hakkab neist tulema kohe häiret, häirekella löövad arstid ja teised terviseametnikud ja seda koos konkreetsete ravimisoovitustega. Farmaatsiamonstrumitega võitlemine on kasutu. Selles äris keerleb liiga suur raha. Kõik selles äris on üles ehitatud haigustele ja õnnetustele. Farmaatsiagigandid oskavad suurepäraselt luua illusioone, et tervist saab osta. See on aga miraaž. Tervist osta pole võimalik, teda on võimalik vaid säilitada.
 
 Head tervist ja kainet meelt soovides
Mati Rebane


 


Kommentaarid (2):

02.08.17 11:19 - Gerrad

Doc Gerrad


Tere, minu nimi on Dr. Gerradi märk Abuja Ülikooli õpikeskusest, ma olen eritehnoloogia spetsialist ja me tegeleme inimest, kes soovivad müüa oreli, ostes, kui olete huvitatud neeru müügist või müügist Mis tahes keha organi osa. Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust. Võtke meiega ühendust e-posti teel: abujateachinghosiptal@gmail.com

Lootes sinust kuulda.

Lugupeetud

Dr Gerrad


02.08.17 11:19 - Gerrad

Doc Gerrad


Tere, minu nimi on Dr. Gerradi märk Abuja Ülikooli õpikeskusest, ma olen eritehnoloogia spetsialist ja me tegeleme inimest, kes soovivad müüa oreli, ostes, kui olete huvitatud neeru müügist või müügist Mis tahes keha organi osa. Lisateabe saamiseks võtke meiega ühendust. Võtke meiega ühendust e-posti teel: abujateachinghosiptal@gmail.com

Lootes sinust kuulda.

Lugupeetud

Dr Gerrad


Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tagasi