«
»

 Uudised (40)Uudiste arhiiv
 01/09/18 Letsitiin 
 24/08/18 VETOMGIN 
 24/08/18 SI+ Balance Drink 
 19/08/17 Absolute Energy (2)
 19/08/17 Hüdroplasma 
 19/08/17 Polümedel 
 16/06/16 Vähk on seen! (3)
 25/02/16 Rita seadus (1)
 17/02/16 Kudede taastamine 
 17/02/16 Antioksüdandid 
Liitu uudiskirjaga
Teie nimi:
E-mail:

Uudised

Tagasi
01/09/2018 10:37  Letsitiin
 
 


Letsitiin – organismi kompleksne toetus.  

Mõjub soodsalt südame-, maksa-, aju-, põrna-, seedetrakt-, kuse-suguorgansüsteemi-, neerude- ja skeleti funltsionaalsusele.
Letsitiinid (koliin fosfoglütseriidid) on grupp keerulise ehitusega lipiide. Letsitiin on inimorganismi kõikide bioloogiliste membraanide alus. Letsitiinist koosneb 50% maksast, 30% aju koest, 17% perifeersete närvikiudude kudedest. Organismi jaoks on letsitiin ehitusmaterjal, mille abil kahjustatud rakke uuendatakse ja remonditakse. Letsitiini ja koliini vajab organism hormoonide sünteesiks ning rasvade- ja kolesterooli ainevahetusprotsessides. 
Ka inimese organism toodab letsitiini, kuid selle kogus on liiga väike ning organismi normaalseks elutegevuseks jääb seda väheks. Iga häire aga põhjustab lõpptulemusena sünteesitava aine mahu vähenemise ning tavalise ratsiooniga pole puudujääki enam kõrvaldada võimalik.
Kompleksс «Naš Letsitin» rahuldab täielikult organismi ööpäevase, selle äärmiselt tähtsa aine vajaduse. Letsitiini regulaarne tarvitamine väljendub positiivselt üldise enesetunde- ja tervisliku seisundi paranemises ja seda kõikides vanuseguppides. Samuti annab see organismile jõudu võitluseks kõige erinevamate haigustega. Toidulisand on efektiivne nii profülaktilise- kui ka üldtugevdava vahendina ja erinevate kompleksravide koosseisus.
Tähelepanu! Tegemist on toidulisandiga. Toidulisand ei asenda toidukorda ega täisväärtuslikku toitumist.
  • Tootetud Venemaal, Kubanimaa ökoloogiliselt puhtas piirkonnas, kõrge kvaliteediga toorainest.
  • Toode ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme ega soja.
 
Tänu letsitiinile hakkavad taastuma inimorganismi rakumembraanid (rakumembraan on raku aju) ja paraneb aju ning maksa töö. Te hakkate end tundma elavamana, lastel kaob aga ülemäärane erutusseisund.
Letsitiin pole keemilise päritoluga toidulisand. Tegemist on naturaalse ainega, mida organism kaasaegses maailmas toidust piisavalt kätte ei saa.
Üks „Naš Letsitin“ kapsel on kasulike mikroelementide sisalduse poolest võrdne 70 grammi päevalilleõliga.
 
 
Ainus vastunäidustus päevalilleseemnetest pärineva letsitiini tarvitamisel on individuaalne talumatus.
Otsustage ise -  letsitiin on inimrakkude rakumembraanide ehitusliku struktuuri alus – peamine ehitusmaterjal ja -toitaine.
Letsitiinist koosneb umbes 30% ajukoest, rohkem kui 50% maksa kudedest, ½ selgroo kudedest ja mitmed kilomeetrid närvikiudude.
Nüüd kujutlege ette: teie organism regenereerub igapäevaselt (nii näeb ette organismi füsioloogia). Organismil on igapäevane vajadus „ehitada“ uusi-  ja taastada „rikki läinud“ rakke. See tähendab, et ta vajab ehutusmaterjale (letsitiini) ja mitte kord aastas, vaid igapäevaselt.
Kust seda saada? Varasematel aegadel sai inimene talle vajaliku letsitiinikoguse toidust. Arvestades aga tänapäevaste toitude kvaliteeti ja hinda, siis vajalikku letsitiinihulka me sealt kätte ei saa.
Tagajärjeks on lõhutud rakumembraanid, mis ei oska läbi lasta keha rakkudele hädavajalikke mikroelemente, vitamiine ja teisi aineid. Aju, maks, närvisteem ja seeläbi organism tervikuna kannatab ja meil tekivad probleemid.
Kui on probleem, mida me siis ette võtame? Me läheme arsti juurde tabletti küsima, kuid tuletage meelde – teie rakkude rakumembraanid ei tööta nii nagu peavad – kui nad ei saa seetõttu kätte mikroelemente ja vitamiine, miks peaks mittetöötav rakumembraan ravimit „läbi lubama“?. Ravimisest hoolimata probleem säilib kas osaliselt või ka tervikuna.
Letsitiin on 20 sajandi avastus..

Päevalilleseemnetest saadav letsitiin -  «Naš letsitin»

aitab:
  • Ettevalmistus raseduseks ja rinnaga toitmiseks
  • Krooniline väsimus ja depressioon
  • Kiire väsimine
  • Liigne kehakaal;
  • ateroskleroos;
  • Alsheimeri- ja Parkinsoni tõbi;
  • Sapiteede düskinees;
  • diabeet;
  • naha probleemid – allergiline dermatiit, psoriaas, vöötohatis, ekseem;
  • tsirroos;
  • hepatiit;
  • südame isheemiatõbi
  • hüpertoonia;
  • kardiomüopaatia;
  • südamepuudulikkus;
  • aneemia;
  • stress;
  • sclerosis multiplex;
  • unetus;
  • mälufunktsioonide langus, tähelepanuvõime nõrgenemine.
  • Närvisüsteemi kahjustused (nii infektsioonilased kui traumaatilised)
  • Insuldi- ja infarktijärgne rehabilitatsiooniperiood;
  • Suured füüsilised- ja psühhoemotsionaalsed koormused.
Vastunäidustused:
  • Individuaalne talumatus tootes leiduvate komponentide suhtes.
  • Sapikivitõve, pankreatiidi ja koletsüstiidi korral tarvitada ettevaatlikult.
Tõenäosus, et inimene saab toidust kätte piisava koguse letsitiini on nullilähedane. Seetõttu kui te tahate hoolitseda oma tuleviku eest ja elada tervet ning täisväärtuslikku elu siis on mõttekas hakata letsitiini tarvitama enne kui haigused ja probleemid tekkima hakkavad.
Letsitiini võib ja peab tarvitama igas vanuses. Rinnapiimas on letsitiinisisaldus 100x suurem kui ema vereringes, seetõttu on rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel tarvis  letsitiini puuduse korral lisa hankida väljastpoolt organismi.
 
Ühekordne kuur, mille puhul teie organism hakkab rõõmustama, peaks kestma 1-3 kuud. Haiguste profülaktikaks ning kui toiduga ei ole võimalik vajalikku letsitiinikogust saada tuleks preparaati tarvitada pidevalt.
Letsitiini tootmiseks on erinevaid võimalusi.Esimene letsitiin saadi munakollastest kuid see tunnistati allergeenseks ning ei vastanud täielikult kõikidele vajadustele.
Järgmiseks letsitiini allikaks oli soja. Sojaletsitiini miinusteks on on GMOd sisaldav tooraine ja fütoöstrogeenid. Fütoösrogeenid on naissuguhormoonidega sarnased ja nende mõju ei ole veel tõestatud, kuid meestel ei oleks soovitatav neid tarvitada.
Vene teadlastel õnnestus välja töötada päevalilleseemnetest saadava letsitiini tehnoloogia ja hetkel on ainus vastunäidustus individuaalne talumatus.
 
Venemaa turul firma ООО «ЮВИКС-ФАРМ» toodangule analoogsed tooted praegusel hetkel puuduvad. Preparaatide kvaliteet on kinnitatud USA ja Saksamaa laboratooriumites.
 
Rumal ja närviline või… rahulik ja tark…
Kui sageli me vanematena, vaadates oma armsa lapse koolipäevikut, oleme endale sitanud retoorilise küsimuse: „No kellesse sa küll läinud oled?!“ Või väga sage reaktsioon mõne kolleegi käitumise peale: „On sul psüühikaga ikka kõik korras?!“.
Tavaliselt loetakse piiratud mõttevõimekust, nõrka närvisüsteemi ja halba mälu pärilikuks probleemiks. Kust siis aga rahulikud, terved, tugevad ja targad lapsevanemad saavad närvilisi ja arengukeerdudega lapsi?
Võtame julguse kinnitada, et aju  infotöötlemisvõimekus, mälu maht, vaimsed võimed aga ka närvisüsteemi stabiilsus sõltuvad vägagi paljus toitumisest ja just sellest, kui palju me viljastumishetkest alates saame niinimetatud „essentsiaalseid fosfolipiide“.
„Essentsiaalne“ tähendab asendamatut-elutähtsat, fosfolipiidid aga kujutavad endast tervet naturaalsete ainete kompleksi, mis sisaldab endas ka fosfatidüüli – koliin, etanoolamiin, seriin, inosütool ning loomulikult iga elava organismi jaoks asendamatuid polüküllastumata rasvhappeid. Kogu see väga keeruka ehitusega kompleks on meditsiinipraktikas saanud nimetuse letsitiin.
Ka meie maks on suuteline letsitiini sünteesima, kuid organismi kui terviku tarbeks on see äärmiselt väike kogus. Enamik letsitiinist peab meie organismi sattuma toiduga. Seda, et valk on meie organismi peamine ehitus- ja toitaine, teame me kooliõpikutest. Letsitiin on aga suhteliselt uus avastus. XX sajandi lõpuaastatel toimus essentsiaalsete fosfolipiidide (letsitiini) uurimises läbimurre ja see seadis nad valkudega samale tähtsustasemele.
Letsitiin on kõikide rakumembraanide üks tähtsamaid struktuuriosakesi. Aju koosneb 1/3 osas letsitiinist, 2/3 pea- ja seljaaju kaitsekihtidest koosneb letsitiinist, mitmed kilomeetrid närvikiude ja jällegi letsitiin. Meie maks koosneb rohkem kui pooles ulatuses letsitiinist. Letsitiini kontsentratsioon südame lihases määrab tema väsimatuse ja tugevuse.
Iga vanem unistab targast ja tervest lapsest, kuid enne kui ta üles kasvatada, tuleb see laps viljastada ja ilmavalguse kätte tuua. Jah, tark inimorganism, taludes- ja ette nähes loote arengus ette tulevat pidevat ehitusmaterjalide defitsiiti, hakkab langetama potensiaalse isa ja ema reproduktiivvõimekust. Organism langetab munaraku kinnitusvõimet naisel ja spermatosoidide viljastamisvõimet meestel. Kui taastada letsitiinivarud siis taastub ka viljastusvõime.
Raseduse ajal saab loode läbi platsenta letsitiini vahekorras 1:14, ehk siis lapse vereringes on letsitiini 14 korda rohkem kui ema vereringes. Rinnapiimas on aga letsitiinisisaldus 100 korda suurem kui ema vereringes. Midagi kummalist siin pole, organism vajab äärmiselt vajalikku ehitusmaterjali – letsitiini - nii aju, südame, maksa, närvisüsteemi ning teiste organite formeerimiseks ja töötamiseks. Raseda naise toiduratsiooni rikastamine letsitiiniga mõjutab lisaks loote arengule ka sünnitusprotsessi, muutes selle naise jaoks kergemaks.
Maal elavatest rahvastest on kõige enam letsitiiniga vedanud jaapanlastel. Nende traditsiooniline toit on niivõrd letsitiinirikas, et nende keskmine eluiga on kõrgeim planeedil – 82 aastat.
Tuleme aga tagasi lapse juurde, kes mõnikord on füüsiliselt nõrk, mõni kord asteeniline ning lisaks veel sageli haige. „Õnnelik lapsepõlv“ on müüt – meie lapsed kasvad ja arenevad pideva psühholoogilise stressi tingimustes. Lasteaed – stress; kool – stress; suguline küpsemine - stress. Stressisituatsioonide ajal vajab organism letsitiini šokidoose, mis aitavad närvisüsteemi kaitsefunktsioonidel taastuda ja stabiliseeruda, aktiveerivad aju ning täidavad energiaga kõik närvirakud. Stressitingimustes soovitavad arstid vitamiine ja õigesti teevad, kuid siin peidab end üks „aga“. Kuna mikroelementide ja muude toitainete  vajalikku rakku sattumine ja mittesattumine sõltub selle raku rakumembraani „tehnilisest seisukorrast“ siis see kvaliteedinäitaja on otseses sõltuvuses letsitiini olemasolust. Võib lausa väita, et vitamiinide kogused ei olegi võibolla nii tähtsad, kui seda on organismis leiduva letsitiini kogused. Eriti oluline on letsitiin aga selliste vitamiinide nagu  А, D, Е ja К omastamisprotsessides. Letsitiin on siin üks olulisemaid katalüsaatoreid.
Väga suur tähtsus on letsitiinil siis kui laps on jõudnud teismeikka. See on sugulise- ja mõttevõimekuse küpsemise eluperiood, kus väga suur koormus tabab kõiki elutähtsaid organsüsteeme nagu vereringe, närvisüsteem, seedesüsteem jne.  Nii kummaline kui see ka ei tundu, just sel ajal pannakse alus organismi vastupanuvõimele vananemisprotsesside suhtes.  Kurbkuulsate aterosklerootiliste naastude moodustumine veresoonte seintele saab alguse just sellel eluperioodil ja seda muidugi juhul kui organismis ei leidu piisavalt letsitiini, mis suudab seni veel pehmetest naastukestest üleliigse kolesterooli välja lüüa ja neil kõvastuda ei lase.
Artikli autor ei väida kohe kindlasti, et on selle ilma kõige helgem pea. Kui minu elus oli periood, kus sündisid lapsed, polnud mul vähimatki aimu vajadusest organismi varustada mingisuguste „essentsiaalsete fosfolipiididega“. Kui minu lapsed hakkasid mind aga lastelastega varustama siis olin ma sellest juba teadlik ja suutsin neid veenda letsitiini tarvitamisvajaduses nii enne kui pärast laste sündi. Praegu olen ma kahe targa- ja rahuliku lapse vanaema. Kogu meie pere tarvitab letsitiini: vanemad – selleks, et olla vastavuses laste rahuliku ja tasakaaluka olemisega; vanaema ja vanaisa -  selleks, et mitte sattuda vanadusnõtruse küüsi ning natuke nooremad välja näha, ega muutuda kibestunud ning pahurateks vanuriteks. Lapsed ise -  nemad võtavad neid esialgu lihtsalt profülaktika eesmärgil.
1994. aastal said USA teadlased Alfred G. Gilman ja M. Rodbell Nobeli preemia rakkudevahelise energoinformatsioonilise ainevahetuse uurimise eest. Kui nende meeste uuring tuua meie teemasse, siis saab öelda järgmist: «Fosfatidüülkoliin (letsitiini koostisosa) on selleks energiaallikaks, mis aitab rakkudel informatsiooni vahetada – selle protsessi näol on tegemist ühe väga olulise raku eleutegevust toetava ja tagava protsessiga. Kui rakk ei suuda informatsioonilisi signaale saata ja vastu võtta, tekivad patoloogilised seisundid nagu vähk, Alsheimeri tõbi jt.“
Ma ei usu, et leidub inimest, kes midagi taolist oma või lähedaste ellu soovib. Selle vältimiseks piisab igapäevastest söögikorra koostisosaks olevatest letsitiinikapsltest.
Aitab rääkimisest, et lapsed on meie tulevik. Räägitud on kaua ja palju ning nüüd tuleb minna üle tegudele. Tuleb lihtsalt teha valik, kas: rumalad ja närvilised või targad ja tasakaalukad.
 
Letsitiin – 100 aastat tervena elatud elu.
Ümaravormilisi numbreid armastavad kõik. Kõikidele sünnipävalastele soovime kindlasti, et nad sajani välja tõmbaks. Soovime, kuigi teame, et seda ei juhtu. Ka nemad teavad, et seda ei juhtu, kuid ikkagi… mäng, mis käib kokkulepitud reeglite järgi, meeldib kõigile. Kui aga asja tõsiselt võtta, kas meil igaühel on šanss oma 100 aastase juubeli tähistamiseks? Teadlased ütlevad, et jah, on küll, isegi 120seks võime elada, sest sellised tugevusvarud on Emake Loodus meisse sisse programmeerinud. Tõsi, nad lisavad alati siia juurde klausli, et see kõik tuleb ainult tervislikke eluviise järgides. Suurema osa inimeste suhtumine tervislikesse eluviisidesse on aga üldtuntud: tervena surra?! Mismõttes?! Olemasolevast sotsiaalsest keskkonnast pole mõtet ilmselt rääkidagi – pole ju meie tänavail reipal sammul astuvat 100 -120 aastaste põlvkonda. Need aga, kes juba 100 aasta joone ületanud on  kantakse hoopis Guinessi Rekorditeraamatu ootenimekirja. Tõsi, Jaapan on see maa, kus 100 aastane inimene pole midagi erakordset.
Miks jaapanlased elavad kaua?
Jaapanlaste pikaealisuse fenomen ei saanud teadlasi ükskõikseks jätta. Algul püüti mõstatuse lahendust otsida geenidest ja kliimatingimustest. See oli aga tupiktee ja pole need jaapanlased nii terveeluviisilised kui oletada võiks. Mõistatuse lahendus peitus toidus – hällist hauani – kõik jaapanlased saavad toidust suurendatud letsitiinikoguseid.
Letsitiini-inimene
Mis on letsitiin? Selle nimetuse sisse mahutab end üliolulistest naturaalsetest ainetest koosnev kompleks, millest sõltub iga keharaku tõrgeteta ning katkematu töö. Biokeemikute keeles on letsitiin polüküllastumata rasvhapetest ja karotinoididest koosnev essentsiaalsete fosfolipiidide kompleks.
Letsitiin on rakumembraanide ja raku organellide kõige olulisem struktuuriosa. Temast koosneb 1/3 ajukoest ja 2/3 aju ning seljaaju ümbritsevatest kaitsvatest kudedest ning tuhanded kilomeetrid närvikiudusid. Inimorganismi „biokeemiatehas“ maks, koosneb 2/3 ulatuses letsitiini koostises olevatest fosfolipiididest. Südame väsimatus on proportsionaalne letsitiini kontsentratsiooniga südamelihases.
Letsitiin „väljub“ rakumembraanist seal, kus toimub raku mõjutamine mingisuguste negatiivsete faktoritega, tema asemele tuleb aga uus fosfolipiidi molekul, mis kahjustatud koha kinni „betoneerib“. Letsitiin teostab keharakkude „jooksvat remonti“ ja nende pideva uuenemise protsessi. Tema defitsiit põhjustab koheselt raku töö häireid, millest saab alguse kõige erinevamate haiguste areng.
 

Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Tagasi