Puust ja punaseks – kuidas töötavad organismis energia ja informatsioon.
Webinar 04.12.15
Loengut peab bioloogiateaduste kandidaat Nina Petrovna Janina, kes on alates 1972 aastast tegelenud vee ja tema omaduste uurimisega. Ta on uurinud ka Matrix’i tooteid ja eelkõige selle tooteperekonna energoinformatsioonilisi preparaate.
Kuna on olnud palju küsimusi, kuidas ikkagi energoinformatsioonilised tooted töötavad, siis palusime Nina Petrovnal neid mehhanisme lähemalt lahti seletada, sest isegi teadusmaailma jaoks on energoinformatsioonilise meditsiini näol tegemist väga uue teemaga. PM tooteid ja nende tekitatavaid efekte on uuritud alates 2000 aastast. Ning paljusid algdefinitsioone on tulnud selle aja jooksul muuta, sest nii mõnigi asi on ennast alles põhjalikuma uurimise käigus avanud.
Vett on vene teadlaste poolt uuritud juba 1912. aastast alates. Seda pole tehtud kusagil põlve otsas, vaid akadeemilistes institutsioonides nii Venemaal kui Nõukogude Liidus. Energoinformatsiooniline preparaat on asi, millele isegi Tervishoiuministeerium seletust anda ei suuda. Seetõttu tulevadki analoogsed preparaadid turule läbi võrkturustussüsteemide.
Juba algklassides lapsed teavad, et on olemas inimese energeetika, ioonid liiguvad, toimuvad mingid protsessid – see kõik tähendab seda, et peab olema elekter. Kui on olemas elekter on olemas ka elektromagnetväljad. Kui on elekter ja elektromagnetväljad, siis on neid võimalik fikseerida. Tänapäevased mõõteseadmed suudavad registreerida juba üksiku raku tekitatavaid elektrilisi signaale. Selle elektrivoolu tugevus amprites on väga nõrk, kuid ta on olemas.
Iga rakk omab oma personaalset välja, mis aga kõige olulisem, selle välja mõõtmisel saame me omavahel võrrelda terve- ja haige raku poolt genereeritavaid väljasid. Haige- ja terve raku kiirgusspekter on erinev. Neid uuringuid on tehtud viimased 30-40 aastat ja resultaate on piisavalt, andmaks alust väita: jah, see on terve raku kiirgusspekter, see aga haige raku kiirgusspekter.
Kas aga neid kiirgusspektreid on võimalik parandada ja kui on, siis kuidas seda tehniliselt teostada?
1912 aastal vene teadlane professor Аleksandr Gavrilovitš Gurvitš* kindlaks ja 1944. aastal kirjutas tema juhitud Eksperimentaalmeditsiini instituudi töö põhjal monograafia, mille eest sai ta Stalini preemia. Temasse suhtuti kaastundlikult, sest sellest, millest ta rääkis, ei saanud keegi aru. Rääkis ta aga järgmist: kui ühest rakust hakkab arenema organism, siis hakkab rakkude jagunemine toimuma täpselt tulevase organi kontuuride alusel. Sellest ei saanud tollel ajal mitte keegi aru. Ta formuleeris selle iga raku- ja organi informatsiooniliseks väljaks ja ütles, et organ või inimene ei arene nagu mingisugune rakkudest koosnev suvaline tomp vaid kui rangelt korrapärane, kindla maatriksi alusel arenev struktuur. Sellest ei saadud aru, kuid kõik katsed näitasid, et just nii see on.
1920ndatel aastatel Aleksandr Vassiljevitš Bartšenko, kes väga kaua uuris välja teooriat, kuid nimetas seda tol ajal teisiti, tegi järgmisi eksperimente: ta võttis taimede seemned ning vaatles, kuidas seeme mõjutab mikroorganismide arengut ning eraldas mikroorganismid, mis olid seemne ümber oleva välja mõjutuste suhtes väga tundlikud. Ta avastas, et kui võtta seeme (sibul) ja teha testkultuuri inkubatsioon ja testkultuur katta pealt klaasplaadiga ning plaadile asetada sibula seemned, siis areneb seemne pinnale steriilne laik. Igal seemnel oma laik. Laikude kuju kanti üle kalkale. Kevadel külvati seeme maha ning sügisel koristati saak. Selgus, et iga seemne laik, vastas täpselt moodustunud sibula läbilõikele. NKVD andis tema käsutusse erilabori. Laboris läbi viidud katsed olid hämmastavate resultaatidega – terve taime informatsiooniline maatriks vastas loomade maailmas eksisteerivale maatriksile. Meil on terve taime seemnes olev maatriks üheltpoolt ning teisel pool on raku, organi ja inimese väli ja kõik need sobituvad omavahel kokku. Selle maatriksi olemasolu tõttu teab iga rakk, igal aja hetkel, mida teine rakk teeb ning mis ja kuidas mõjub temale, naaberrakkudele ja organismile tervikuna. See on kõikide energoinformatsiooniliste toodete toimimise alus.
Me saame mõjutada maatriksit ja selle läbi raku seisundit. Maatriks on aga lähtepunkt. See on organismi ülesehituse alus. Baasmaatriks sisaldab kogu tulevast organismi puudutavat informatsiooni.
Informatsioon, eriti meie ajajärgus, võib väga tugevalt muutuda. Meie ümber on suurel hulgal erinevaid mõjutajaid, mis võivad informatsiooni nõrgestada (üleelamised, elektromagnetväljad jne), kuid kui puudub maatriks, lõpetab organism töö just selles piirkonnas, kus maatriks on kahjustatud või kadunud.
Kui rakk ja organ ei tööta, ilmneb haigus. Et seda ei juhtuks, on tarvis maatriksi kaotatud või kahjustatud osad taastada.
Nüüd tuleb mängu energoinformatsiooniline faktor. Mis on energia? Varem arvati, et organism on suletud süsteem. Siis aga kerkis üles küsimus: kuidas on linnud suutelised ookeani kohal järjest, ilma söömata ja joomata lendama tuhandeid kilomeetreid? Kui hakati asja mõõtma ja arvutama, järeldati, et see pole võimalik. Need „miks“ küsimused on aga teadusele liikumapanevaks jõuks. Tõestati, et loom, lind ja inimene on avatud süsteemid, mis on suutelised energiat, lisaks toidule, hankima ka ümbritsevast ruumist. Avastati maapinna läheduses paiknevate vabade elektronide kiht, mis toidab kõike elavat. Varem paiknes see elektronide kiht umbes 1. korruse tasandil. Viimased paarkümmend aastat aga näitavad, et see kiht on hakanud kaduma. Miks? Alustan linnadest. Selleks, et elektronid tuleksid maa pinnale on tarvis kahte tingimust: avatud maapind (linnades on see kõik betooni ja asfaldi all), teiseks läheb tarvis, et pinnas aeg-ajalt täielikult läbi kuivaks. Maapind peab aegajalt olema täiesti kuiv ja siis jällegi niiske – siis hakkab elektronide voog tööle. Lisaks ei tohi olla pidevat vibratsiooni. Kõige selle tõttu on elektronide kiht läinud langusse: kelder, -1. korrus, -2.korrus jne. See on põhjus, miks inimesed tunnevad kolossaalset energiadefitsiiti – neil puudub väline toide. Ühtäkki ilmub pandeemiliste mõõtmetega kroonilise väsimuse sündroom. Kõik on justnagu normaalne, kuid käsi-jalgu liigutada ei jaksa. See tähendab, et inimene peab aegajalt energiast toituma. Gurvitš ütles juba 1951. aastal, et energia on inimesele hädavajalik ja mitte kasvuks ega arenguks, vaid lihtsalt selleks, et olla elus, et kindlustada kõikide elu toetavate protsesside toimimine. Need vabad elektronid on meile eluliselt hädavajalikud.
2003 – 2011 tõestas Nelli Fjodorovna Kuznetsova, et peamine informatsiooniline ühik rakus on DNA ja et lisaks füüsilisele ahelale eksisteerivad veel DNA energeetilised kihid. DNA vibratsioonid ja rütmid on aluseks kogu rakus toimivatele protsessidele ja edasi ka kogu organismis toimuvatele protsessidele. Selleks, et DNA saaks neid rütme hoida, vajab ta energiat.
Võtame näiteks, et noor organism vajab energiat 100 ühikut. See energia muudkui langeb ja langeb, kuni jõuab nulli ning organism sureb. Kui te aga hoiate seda energeetilist nivood, siis teie rütmid säilivad ning te olete terved ja tugevad.
Me vajame energiat, me vajame taastatud informatsiooni ja kolmandaks me peame suutma seda kõike kuidagi teha. Kuidas megapolises elavat inimest energiaga laadida?
Kõik meditsiinilised preparaadid on sümptomaatilised. Teil on sümptom – sümptomi jaoks on preparaat, mis selle kõrvaldab. Kogu kaasaegne meditsiin on analüütiline. Tehakse analüüs – registreeritakse erinevate kehaosade seisund ja siis püütakse see pilt kuidagi kokku klapitada, et kas olukord on normaalne või ebanormaalne.
Tegelikult on kaasaegne meditsiin üles ehitatud surnud kehas toimuvatele protsessidele. Kogu anatoomia baseerub surnud kehadel ja seetõttu me ei tea, kuidas inimene tegelikult funktsioneerib ja toimib. Ka kõik rakkude uuringud on surnud rakkude uuringud. Materjal algul fikseeritakse ja siis jälgitakse rakku pool aastat ning seejärel püütakse kuidagi tervikpilti luua. Ma olen farmatseutikas töötanud juba üle 20 aasta ja minu praktikas pole sugugi harv juhtum, kus erinevad inimesed loevad analüüsist välja täiesti vastupidiseid järeldusi. Sellele vastavalt määratakse ka täielikult vastupidine ravi.
Energoinformatsioonilised preparaadid on samm energoinformatsioonilise meditsiini suunas. Kui te korrastate tervikut siis tervenevad ka terviku üksikosad. Sümptomid kaovad – kaob ka haiguse tegelik põhjus.
On olemas üleüldine maatriks, on olemas iga raku oma maatriks, protsessid toimuvad ja kõik see toimib otseses vastastikkuses koostöös. On otsene tagasiside, kus sa üht mõjutades saad tagasisidet ka teistelt. Kui mõjutad üht kehaosa, reageerib sellele kogu maatriks tervikuna. See ongi sünteetiline meditsiin.
Kuidas korrastada maatriksit ja kuidas saada energiat? Selle probleemi lahendamist saab selgitada Dubašinski argument-pendli abil, mis valmistati füüsikute poolt 1967 – 68. aastatel NSVL Teaduste Akadeemias ja katses uuriti pendli kõikumist kürgsageduslikus magnetväljas. Võeti tavaline pendel, mille niidi otsa on seotud väike magnet ning pandi see pendel teatud kindla amplituudiga võnkuma, ning pendli alla asetati mähis, millesse lastakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Oletati, et pendel kõigub teatud aja ning jääb seisma. Kuid ei. Selgus, et toimub järgnev: pendel, mis mitte kuidagi pole ühenduses mähisega, hakkab koguma energiaportsjone (kvante) selleks, et kompenseerida hõõrdejõudu ja kui mähises voolu mitte katkestada võib ta jääda kasvõi igavesti kõikuma. See avastus oli paljude hilisemate tehniliste lahenduste aluseks. Seda nimetati mikroskoopiliste kvantenergia portsjonite ülekandeks. Kõrgsageduslik võnge varustab tervet makrosüsteemi tervikuna. See fenomen ongi Powermatrix toodete energoinformatsioonilise tooteseeria toimimise põhimõte.
Mingisugune süsteem on tarvis laadida kõrgsagedusliku võnkega, seejärel tuleb see süsteem viia organismi ja resultaadina hakkab organism saama energiat. Ta ei saa seda kohe, see pole elektritool – see on akulaadija. Kõik toimub mikrodoosides ja defitsiiti likvideeritakse vähehaaval ent pidevalt. Energia liigub organismis kõigepealt sinna, kus on teda kõige rohkem tarvis.
Kõikidel elavatel süsteemidel on olemas informatsiooniline algmaatriks ja algenergia ning igal süsteemil on see oma. Eluprotsessi käigus energiatase langeb ning maatriksisse võivad tekkida moonutused. Kui me hakkame taastama üksiku organi energiavarusid ja korrastame tema energoinformatsioonilise maatriksi, taastame me läbi selle ka terviksüsteemi töö.
Milline oleks see energiakandja, millelt organism oleks võimeline energiat kätte saama ja seda mitte korraga vaid võimalikult pika aja jooksul? Siin pöördusid kõigi pilgud vee poole. Vesi on meie planeedi üks unikaalsemaid nähtuseid ja meie koduplaneeti tuleks tegelikult kutsuda Vesi, mitte Maa. Ta on nii igapäevane, et keegi enam isegi ei märka tema unikaalseid omadusi. Vesi on ainus aine, mis tavatemperatuuridel omab kolme agregaatolekut – vedel, tahke ja gaasiline. 2/3 Maast moodustab vesi, 70% inimesest moodustab vesi, lastel on organismi vee sisaldus isegi 90%. Vanusega organismi veesisaldus langeb ja toimub vananemine. Vee varjatud ja väga kõrge aurustumissoojus – 1g jää muutumiseks veeks kulub 80 kalorit, 1g vee aurustamiseks kulub aga 539 kalorit energiat. Kui me võtame veele sarnased, kuid erineva molekulaarmassiga ained, siis mida suurem on molekulaarmass seda suuremad on ka aurumis ja sulamistemperatuurid.
(Kõik keemiat puudutav, antagu tõlkijale andeks. Keemiatunnis toimus kõikide suureks rõõmuks Kõrgemate Maaväliste Jõudude Sekkumine ning sellega päästeti nii tõlkija keemiahinne kui ka armas keemiaõpetaja hullumajja sattumast)
Telluur vesiniksulfiidil on külmumistemperatuur -51 ja keemistemperatuur -4.
H2Se, molekulaarmass 81; keemistemperatuur –-42; sulamistemperatuur -66.
H2S – molekulaarmass 34; keemistemperatuur -62, sulamistemperatuur -81
Vesi – H2O – molekulaarmass 18; keemistemperatuur +100; sulamistemperatuur 0
Hämmastav anomaalia ja mitte keegi pole sellele tähelepanu pööranud! Miks kerge ja lihtne veemolekul nõuab tohutus koguses energiat, selleks et teda auruks muuta? Veel on ka väga suur reaktsiooniline ja katalüütiline võimekus, ebatavalised muutused tiheduses jne jne…
Koolis on kõik õppinud, et vesi koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapniku aatomist. Nende omavaheline ühendus pole sirge. Kaks vesiniku aatomit on hapniku aatomi suhtes väikese nurga all. See tekitab dipoolse momendi, kus hapniku aatom tõmbab vesiniku aatomi elektrone enda suunas ja see tekitab ühte molekuli otsa pluss-laengu ja teise miinus-laengu. See võimaldab kolossaalsete molekuli-konglomeraatide tekkimist. See on nagu suur polümeer. 19. sajandil isegi räägiti, et kuna kõik molekulid on teineteisega seotud on kõik ookeanid tegelikult üks suur tilk. See väide osutus aga ebatäpseks. Mitte kõik vee molekulid pole omavahel ühendatud. Nad on küll ühendatud, kuid ühendused on erinevad. Mõni ühendus on väga tugev, teised ühendused aga lagunevad kohe peale tekkimist. On aga olemas veel suured konglomeraatide kogumid, mida nimetatakse klasterite assotsiaatideks. Nende ehitus on väga korrapärane ning nad moodustavad struktuure, mis suudavad enda sees hoida suurt hulka elektrone. Need assotsiaadid ongi vee energia mahutid. See on alles viimase 20 aasta jooksul tehtud avastus, sest on tekkinud mõõteseadmed, mis võimaldavad mõõta, kui palju vesi neid klastereid sisaldab ja kui paljud neist endas energiat kannavad, kui kaua nad seda energiat endas hoida suudavad ja kuidas toimub energia edasine ülekanne ja protsesside areng. Kui vett spetsiaalselt töödelda, saab sinna salvestada tohutul hulgal energiat.
1980-ndatel Prantsusmaal tehtud uuringud näitasid seda, et veel on mälu. Kui võtta erinevad immuunoglobuliinid – ained, mis vastutavad meie immuunsuse eest – neid vees lõpmatult lahustades, tekib ühel hekel moment, kus vette ei jää alles enam ühtegi selle aine osakest. Vesi aga reageerib edasi selliselt nagu need molekulid oleksid seal kõik alles. See on tasand, mida kasutab homeoöpaatia. Vesi peab meeles, mis temas on olnud ja annab selle teistele vee molekulidele edasi. See vee homeoöpaatiline mälutasand on tohutu. See on ammendumatu.
Vette saab salvestada informatsiooni. Enamus inimesi teab, mis on resonants ja ka bioresonantsi teema on paljudele tuttav. Laialt on kasutuses erinevad bioresonantsil põhinevad diagnostika- ja raviseadmed, kus teatud võnkesagedus mõjutab bioloogilist mateeriat, mateeria läheb nende vibratsioonidega resonantsi ning reageerib. Informatsiooni, mida kiirgab täiesti terve rakk on samuti võimalik vette salvestada. Vesi salvestab need parameetrid ning peab meeles.
Me saame vette salvestada energiat ja informatsiooni. Nii ongi preparaadid saadud. MatrixVisum – võeti tervete silmarakkude informatsioon; vett töödeldi selliselt, et sinna salvestuks arvestatav kogus elektrone. Edasi toimub järgmine protsess: vee assotsiaadid-konglomeraadid-klasterid tõmbavad endasse väliskeskkonnas leiduvaid vabu elektrone ja hoiavad neid tugevalt kinni. Ühel hetkel tekib moment, kus nad on elektronidest küllastunud ja siis, nagu peristaltilised pumbad, paiskavad nad endast portsjoni elektrone välja ning nad paiskavad selle inimese organismi. Inimene saab lisaportsjoni energiat. Tühjad assotsiaadid aga hakkavad taas vabu elektrone korjama. Nad on pikaealised ja teevad seda kogu oma eluea vältel. Pidevalt energiat kogudes ja välja paisates nad inimest energiaga varustavadki. Energia satub elektronide näol erütrotsüütide retseptoritele. Erütrotsüüdid aga kannavad nad kõikide organite ja rakkudeni.
Viimaste uuringute käigus on avastatud, et rakkudes on olemas kanalid nagu Marsil ja seal paikneb vesi, mille omadused on lähedased jääle. Selle vee külmumistemperatuur on -40 ja see moodustab nagu juhtme. Aurumist praktiliselt ei toimu. Ta tungib raku protoplasmasse, perifeeriast tsentrisse ning läbistab kõiki organelle, ta jõuab organellide kõikidesse aktiivpunktidesse. Just nende „juhtmete“ kaudu liiguvad elektronid rakku. Kõik toimub nagu elektrijuhtmes. Kui kusagil on energiadefitsiit, liigub energia inimkehas just kõige kriitilisemasse punkti.
Energiat toodetakse mitokondrites. Kui mitokonder energiat ei sünteesi, suunduvad elektronid mitokondrisse. Energia tootmine käivitub ning see suundub sinna, kus biokeemiline reaktsioon rakus on peatunud. Bioloogiline elav rakk allub kõikidele termodünaamika seadustele ja seda nii kvant- kui ka klassikalisee füüsika seaduste järgi. Kui on energia, siis on ka elu. Kui energiat pole, pole ka elu.
Veele salvestatud informatsioon aga suundub sinna kus teie raku või organi maatriksis on nõrk koht. Kui teie kehas on kõik korras ei märka te praktiliselt mitte midagi. Kui aga maatriks on moondunud või selle struktuurist on midagi sootuks ära kustunud, tunnete te seda praktiliselt kohe. Teie kehas hakkavad toimuma väga kiired muutused, sest võimendatud signaal üldmaatriksist suundub koheselt probleemsesse kohta ning seni seisnud protsessid hakkavad väga kiirelt uuesti tööle. Veele on võimalik salvestada absoluutselt kõikide organite ja näärmete tööd puudutavat informatsiooni.
Kas preparaate on võimalik üle doseerida? Jah on! Seda aga teha ei tohi, sest informatsioon ja energia suunduvad esmalt kõige probleemsemasse ja „õhemasse“ kohta ja et mõni protsess liialt hoogsalt ei käivituks, säilitage kaine mõistus ning kasutage väikeseid doose. Sellega väldite liigseid ebamugavusi.
*Vene-Nõukogude teadlane Аleksandr Gavrilovitš Gurvitš (Alexander Gurwitsch) — paljude tsütoloogiat, embrüoloogiat, biofüüsikat ja teoreetilist bioloogiat käsitlevate tööde autor. 1912 – 1922 tõi esimesena embrüoloogiasse sisse morfogeneetilise (bioloogilise) välja mõiste ning töötas hiljem välja teooria, mis selgitab organismide arengut ja selle arengu iseloomu. 1923. aastal avastas ta mütogeneetilised kiired – elavate kudede tekitatav ülinõrk ultraviolettkiirgus, mis stimuleerib järjestikuste keemiliste reaktsioonide tagajärjel toimuvat rakkude jagunemist ja kasutas neid rakkude füüsikalis-keemiliste normaalsete ja patoloogiliste seisundite analüüsimisel. Töötas välja biovälja teooria, mis aitab selgitada elavate organismide korrastatud ja suunatud funktsioneerimist ja arengut. Lõi elava protoplasma mittetasakaalustatud mittetasakaalustatud molekulaarstruktuuride kui nende reaktiivsuse aluse, mõiste. Tema loodud biovälja mõiste võeti ülemaailmses bioloogiateaduses kasutusele juba 1920. aastal. Kaasaegses mõistes on see bioloogilise süsteemi kirjeldus, mille käitumise määrab üksikosade positsioon selles süsteemis. 1960-70 aastatel läks väljend „bioväli“ massilisse kasutusse ja selle abil seletatakse organismide teineteist mõjutavaid faktoreid. –
Wikipedia
https://www.youtube.com/watch?v=n_aWi-cCvxw
Tõlge videolt: Mati Rebane
Meditsiiniteaduste kandidaat I.P.Pjanzina
Loeng veest ja kvantfüüsikast 2
Vees leidub teatud hulk väga pikaealisi ja stabiilseid ühendusi. Olen veega tegelenud üle 20 aasta ja see teema on väga keeruline ning olen vahest ka ise sunnitud Inimökoloogia instituudis töötavatelt kvantfüüsikutelt mõnd asja üle küsima, vahest isegi mitu korda…
. Koolipõlvest mäletavad mõned ka bensooli molekuli ehitust ja seda peetakse looduses kõige vastupidavamaks struktuuriks.
Θ
Selle vastupidavuse annab üks ühine elektron, mis ühe sideme juurest teise juurde hüppab.
Kui vee molekulid koonduvad 5-kaupa, siis moodustavad nad pentameeri – nõukogude ajastu inimesed peaksid hästi mäletama nn. kvaliteedimärki . Kui me võtame nüüd pentameeri, siis seal tekivad samuti ühised elektronid, kuid see side on veel väga ebastabiilne. Termodünaamika seaduste alusel ühenduvad need pentameerid sfääriks – parim näide on jalgpalli pall
Sfääri kogunenud vee-pentameeridel tekivad samuti ühised elektronid ning tekib molekulisisene side. Kui tavaline pentameeri-side püsib 10-6 sekundit, siis püsiva sfääri tekkimisel võib see vorm elada 106 aastat. See on kõige stabiilsem struktuur.
See struktuur:
- hoiab vee mälu,
- on energia kondensaator,
- käivitab kõik raku-mehhanismid,
- hoiab rakkude energeetilist seisundit
- varustab rakku energiaga
- võtab vastu ja edastab informatsiooni
Selle vormi teaduslik nimetus on pentameer fullerofeen (selles terminis võib olla ebatäpsus, sest kõrv ei suuda teksti väga selgelt eristada)
Tänaseks on uuringud jõudnud sinnamaale, kus neid ühendeid saab mikroskoobi all uurida ja teatakse, kus ja kui palju neid leidub.
Kus neid leidub? Neid leidub igas vees ja küsimus on vaid nende hulgas.
Tavalises looduslikus vees leidub neid vaid 0,00004 – 0,1%. PowerMatrix’i preparaatides on erinevate tehnoloogiate abil nende pentameer-fullereenide hulka suurendatud. Mistahes tehnoloogia puhul on küsimus nende pentameeride elueas ja -moodustumise hulgas. Erinevates uurimisinstituutides kontrollimise tulemusena on tehtud kindlaks, et PowerMatrix’i tooted sisaldavad pentameer-fullerofeene 1,5–2% ja seda on juba väga palju. Inimese organism aga sisaldab neid 10-20%! Võrrelge neid protsente – 0,00004 ja 20!
Kus nad meie kehas paiknevad? Rakumembraanide pindadel – sest elu on mittetasakaalustatud seisund – rakumembraanist seespool peab olema positiivne laeng ja väljaspool negatiivne.
Pentameerid kannavad endas negatiivset laengut ning selle tulemusena ümbritsevad nad rakku tervikuna raku ümber tekib omamoodi „jalgpallidest“ koosnev võrk.
Rakkudes paiknevad erinevad organellid – organellid, mis sünteesivad valku ja on tuum. Organell on programmjuhtimisega tööpink ja tuum on tööpingi juhtprogramm, on lüsosoomid, mis kõik üleliigse lahustavad.
Veel on aga rakus mitokondrid – need on raku energiadepood. Just mitokondrid muundavad elektronide energia keemiliselt seostatud aineks – Adenosiintrifosfaadiks ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) ehk ATP-ks (ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP on makroergiline ühend. ATP-d toodetakse kõige rohkem mitokondrites. Taimedes ja vetikates toimub intensiivne ATP moodustumine kloroplastides. Wikipedia)
Seal on üks makroelektriline side, mis nagu vahetusmünt „rändab“ mööda rakku ja ükskõik, kus on energiat tarvis, mis järjekorras ja hulgal annab seda endast ära, 1 väävliosake või tema jäägid lasevad ennast lahti/vabanevad ning energia hakkab reaktsioonis osalema.
Ka kõik mitokondrid rakkudes on ümbritsetud pentameeri fullereenidega. Akupunktuur – oli aeg, kus ametlik meditsiin seda absoluutselt ei tunnistanud. Jää hakkas sulama 1960-ndatel. Kuid siis tekkis kohe küsimus, et nendes akupunktuuripunktides peab ju MISKI olema – närvirakud või mis iganes, kuid selgus, et seal ei ole mitte midagi. Punkt on, mõju on aga seal ei ole mittekuimidagi. Meditsiin tunnistas, kuid vaikis, sest see ei mahtunud isegi ühtegi teooriasse. Tänaseks on tehnika arenenud – pentameer-fullereenid on suured osakesed ja mikroskoopides on nad nähtavad. Ja selgus, et piki k’iki meridiaane kulgevad nendesamade pentameeride ahelad. Akupunktuuripunktideson aga nende pentameeride kogumid ja see kõik moodustab organismi ühise energeetilise võrgustiku. Seega, akupunktuur ei ole midagi müstilist – kõik on materiaalne ja reaalne.
Mida see võrgustik teeb? Kui algas tööstusajastu, algas ka vee saastamine ja inimese ellujäämiseks vajalike vee keemiliste analüüside ajastu – tuli ju kehtestada mingisugusedki saaste piirnormid. Tänaseks on Venemaal vähemalt 2000 vees kahjulike ainete lubatud sisaldusega seotud seadusandlikku akti. Veel paar aastat tagasi oli maailmas ca 3 miljonit erinevat keemilist ühendit, mis ühel või teisel viisil inimest mõjutavad, teiste allikate kohaselt küündib see hulk üle maailma juba 30 miljoni kahjuliku aineni. Loomulikult ei puutu inimene kõige sellega korraga kokku, kuid ka masslevikuga aineid on üle 30 000 ja milline neist ja millal meid mõjutama võib sattuda on täiesti prognoosimatu. See on sihipärane ja sihitu organismi mürgitamine ja see on enneaegne vananemine – toksikoos.
Kui aga käivituvad KÕIK organismi ainevahetusprotsessid ja teevad seda normaalselt, siis inimese organism hakkab käituma nagu taim – võtab (mullast) toidust neid toitaineid mida ta vajab. Kui inimese organismis toimub kõik normide kohaselt, siis ta „paiskab“ kõik võõra endast välja, ta lihtsalt ei omasta seda. Mida selleks on vaja? Selleks on vaja energiat!
Ajaloost on mäletada, et katk tappis 2/3 Euroopa elanikest ja üleüldse oli tol ajal 5 ohtlikku haigust: katk, koolera, siberi katk, papagoitõbi ja rõuged. Rõugeid ja koolerat praktiliselt enam ei esine, papagoitõvest pole ilmselt paljud kuulnudki, katku aegajalt ka avastatakse. Täna on „turul“ aga sootuks teised haigused – epideemsed, metaboolsete häiretega seotud haigused. See kõik on arenenud maades! Diabeet – Hiinas, kus elab 1,5 miljardit inimest, kannatab diabeedi käes 500 miljonit inimest. Hiinlased hakkasid häirekella lööma. Lisaks Alsheimer, ateroskleroos, südame-veresoonkonna haigused, kõikvõimalikud kasvajad ja vähk – miks, mis on juhtunud!? Siin tuleb mängu vesi – kuidas käivituvad organismi väljutusprotsessid, kuidas käivitub apoptoos ehk häirinud geneetilise informatsiooniga rakkude programmeeritud rakusurm. Vähirakk on kontrollimatult paljunev väga tugev ja elujõuline rakk. Need rakud sünnivad ümber, kuid tegelikult pidi organism nad likvideerima. Siin hakkabki peamist rolli mängima vesi.
Veel üks asi. Organismi tuli glükoos, kõhunääre aga magab. Glükoos tegi oma töö ära ja organism tõukas ta siia-sinna, ehk ühesõnaga kuhu sai sinna pani. Kõhunääre aga ärkab ja „küsib“: kus on glükoos, miks mind äratati? Siin tuleb mängu organismi rütmide ja erinevate protsesside kooskõla. Kõige lihtsam näide on arütmia või südame veresoonkonna töö häired. Kes käivitab need rütmid? Miks nad pole kooskõlas? Me oleme jõudnud uude aastatuhandesse. Käib revolutsioon – organismi reaktsioonide tasandi elektroonne (elektromagnetiline) saastatus, mis lööb keha rütmist välja. Ka nende rütmide käigushoidmiseks ja iga molekuli või raku rütmide käigushoidmiseks läheb tarvis vett ja siin pole enam olulised vee keemilised parameetrid vaid tema füüsikalised omadused.
Täna pole maailmas olemas ainsatki dokumenti, mis kinnitaks, et teie kaevust või kraanist tuleb täiesti puhast ja ohutut vett – jooge terviseks. Te jootegi, kuid füüsikaliste parameetrite alusel te seda vett juua ei tohiks, sest see on surnud vesi.
Elav ja surnud vesi? Ristimispäeva (19. jaanuar) vesi, kas on tegemist surnud või elava veega? See on surnud vesi – just seepärast säilib ta väga kaua (aastaid). 23-24. juunini muutub vesi aga elavaks veeks – kogu loodus õitseb. See vesi ei säili, kuid see-eest paneb kõik tormiliselt kasvama ja õitsema. Ta rikneb kohe, sest ka mikroobid selles vees elavad väga tormilist elu. Kuidas toimib ristivesi? 19. jaanuar on Maa enesepuhastamise päev. Vesi sisaldab sel päeval väga vähe energiat, vee struktuur muutub. Kui juua sel päeval vett, siis selleks, et mikroob saaks seda vett oma elutegevusprotsessis kasutada, peab selle vee kõigepealt energiaga laadima ja ta annab selleks ära oma isiklikku energiat. Ka inimesega toimub nii. Meil on lihtsam seepärast, et meie suur keha on energiakondensaator. Mikroob on väike ning andes oma energia ära, ta hukkub – seetõttu ristimispäeva vesi ravib haavu ja tervendab organismi. Kui te seda vett varute, siis ei tohi seda juua rohkem kui 150ml ööpäevas. Kui te seda vett joote, siis on sinna kõrvale veel vaja midagi, et ennast taastada – tegemist on surnud veega.
PowerMatrix’i vesi on elav vesi. Ta sisaldab väga suurel hulgal energiat. Miks ma seda teile räägin – kindlasti tuleb teil tegemist inimestega, kes väidavad, et lasin seda laboris kontrollida ja sealt öeldi, et tegu on kõige tavalisema veega – sa oled petis. Keemilisest vaatevinklist on tõesti nii, et mida puhtam on vesi, seda kauem ta säilib.
Tuleme tagasi „jalgpallide“ juurde. Selle palli sees on väga tihe ja tugev molekulaarne side. Kera väliskihti võiks isegi nimetada tavaliseks veeks, sest seal toimub veemolekulide vahetus ja välimises kihis on molekulaarne side nõrgem, kuid mitte nõrk. Seesmise tugeva- ja välimise nõrgema sideme vahel tekib väga suur pinge gradient ca 10 000 – 100 000 V. Selle mõjul hakkavad atmosfäärist kerasse tõmbuma vabad elektronid ja kontsentreeruvad seal. Neid kerakesi on vees palju ning nende vahele moodustuvad nanotühikud, mis samuti täituvad elektronidega. Moodustub konglomeraat, mis on energiast pungil. See energia on püsiv. Kui energia kontsentratsioon tõuseb ei suuda ta seda rohkem kinni hoida. Ning see hakkab väliskeskkonda vabanema. Kui te tilgutasite omale seda elavat vett keele alla ja ta satub teie organismi siis olete teie tema jaoks väliskeskkond ning energia hakkab vabanema teie organismi. Energia ei vabane aga välgutaolise kaarleegina, kus elektronid üksteise järel „jooksevad“, vaid protsess allub kvantfüüsika seadustele ning vabanemine toimub elektronide pööristena.
Vihurid paiskuvad välja kõikides suundades ning sealsed elektronid haakuvad erütrotsüütidel (punased verelibled) paiknevate elektronide retseptorite külge. Erütrotsüüt võtab energia endaga kaasa, seejärel kopsudest hapniku ning kannab mõlemad organismi laiali. See energia liigub organismis üle sarnaselt struktuurilt sarnasele struktuurile, see tähendab, et organismis olevad „jalgpallid“ saavad samuti lisaenergiat. Kusjuures see energia suundub kõigepealt neisse kohtadesse, kus on kõige suurem energiavaegus. Seega on tegu süsteemse preparaatidega. Kui sõrmeluu on katki, siis energia suundub kõigepealt sinna ning silmades, kus võibolla on samuti probleem aga mitte nii tõsine, hakkavad protsessid toimuma hiljem. Samas toimub ka keha kui terviku tasakaalustamine, tervendamine ja normaliseerimine.
Mida tähendab normaliseerimine? Paljud protsessid kehas ei toimu just seetõttu, et ei jätku energiat. Näiteks D3 vitamiin -tarvitan kaltsiumit ja kindlasti pean juurde võtma D3-e. USA-s läbiviidud uuringud näitasid, et erinevas vormis D3 on organismis küll ja rohkem ning vaja on teda ainult hetkel, kus kaltsiumi iooni on tarvis läbi rakumembraani sikutada ja anda selleks vajalikku energiat.
Kui kasutada PM tooteid, siis D3 vaja ei lähe, sest me saame vajalikku lisaenergiat. MatrixSalutem sisaldab endas kolossaalsel hulgal energiat. Seepärast tuleb teda tarvitada tilkhaaval või veega segatuna.
Informatsioon. Ka informatsiooni antakse edasi läbi kerade-jalgpallide, mis on väga püsivad struktuurid. Mistahes väline mõjutus muudab pentameeris ühtede või teiste aatomite paiknemist ja need muutused fikseeruvad. Rakk aga oskab sellist informatsiooni „lugeda“. Kui selline pentameer satub organismi, saavad rakud signaali, mida nad peavad tegema. Kui kerakesest väljuvad elektronide vihurid, siis nad annavad kerakesse salvestunud informatsiooni edasi terviklikult ja see informatsioon levib üle terve keha. Võtame näitena hologrammi. Kui on foto, millel on kujutatud veeklaas ning lõikame osa sellest klaasist fotolt välja, siis tähendab see seda, et väljalõigatud osa kannab endas informatsiooni tervest veeklaasist.
Olen näinud spetsiaalsete seadmetega tehtud fotosid sellest, kuidas vesi „töötab“. Pildistati veega täidetud anumat. Seejärel laeti vesi spetsiaalse tehnoloogia abil ning tehti uus foto. Sellel pildil oli anum ning ümber selle omakorda veel palju täpselt sarnaseid anumaid – üleliigne energia paiskus pööristena sellest anumas olevast veest välja ning iga pööris sisaldas endas veeanuma täpset koopiat. Täpselt samamoodi toimub protsess inimkehas, ainult et siin sisaldab informatsioon absoluutselt terve organi või organismi karakteristikuid. See informatsioon liigub valguse kiirusega ehk siis 300 000 km/s. Iga inimkehas olev rakk reageerib sellele infole momentaalselt.
Vesi kogus energiat, vesi omandas informatsiooni, seejärel lõi selle informatsiooni põhjal organismi sarnase struktuuri – haigele südamele projetseeritakse terve südame informatsioon – sarnasega ravi sarnast. Haigele südamele näidatakse filmi tervest südamest.
Inimese kehas olevad pentameerid reageerivad, kogu organism reageerib. Samuti reageerib organism sellele, mis on meie ümber – miks ei tohiks inimebne elada geopatogeenses või mõnes muus kiirgustsoonis…
Edasi hakkab see vesi tõmbama väliskeskkonnast energiat ning see suunatakse sinna, kus organism seda kõige rohkem vajab – mitokondritele. Edasi aga läheb seda energiat tarvis ka organismi kõikide biorütmide käigus- ja korras hoidmiseks. Kuna energia koheselt liigub sinna, kus on kõige suurem häire, hakkab organism väga kiiresti töötama kui ühtne tervik.
Mida teeb organismis tablett… Teil on auto, mille üks rehv on tühi. Tabletti võttes te asendate tühjenenud rehvi tagavara rattaga, kuid see pärineb hoopis traktorilt ja te heal juhul lonkate koju tagasi, tavaliselt aga lõhute lisaks katki läinud rehvile veel ka kogu ülejäänud auto. PowerMatrix’i preparaat näeb kohe, et rehv on katki, parandab torkekoha ning pumpab rehvi uuesti täis.
Preparaatidel puudub mistahes kõrvaltoime. Ära kahjusta – see on kõige tähtsam tervendamise printsiip. Organismis peab kõik olema sünkroonis.
Diabeet – arenenud maades on sellel haigusel juba pandeemilised mõõtmed. Jaapanlased on kõige pikaealisem rahvus maailmas, kuid peale 70ndat eluaastat on see vanusegrupp üksainus suur Alsheimer. Jaapanlased on sellega harjunud ning nende jaoks on tegu laps-vanakestega. Vene teadlased Stihhin, Jakovleva ja teised ei saanud omal ajal isegi omi doktoridissertatsioone kaitsta, sest puudusid oponendid. Nende tööd aga oleksid muutnud kõiki meie paradigmasid. Alles täna oleme me jõudnud sinnamaale, et neid töid on võimalik kaitsta. Mida nad tegid? Nad võtsid väga suured diabeedi ja alsheimeri tõve haigete grupid ning andsid neile puhast ning füüsikaliste meetoditega energeetiliselt laetud vett. Kahe nädala möödudes kontrolliti nende haigete kõiki näitajaid (biokeemia, fermendid jne.) ning ka subjektiivseid faktoreid. Kõigi imestuseks, haiged, kes ei saanud mitte ainsamatki keemilist ravimit või mõnd muud preparaati, nende kõik näitajad paranesid.
Veel on olemas preparaadid, mille abil saab vett ise laadida. PM valikus neid veel ei ole, kuid ma loodan, et nad tulevad (töötan nendega ise 2003. aastast alates). Algselt oli suunatud preparaat sellele, et ravida luumurdusid, osteoporoosi jne. Preparaadi mõjul kasvasid noortel inimestel luud kokku 2x kiiremini ning vanematel inimestel toimus luude kokku kasvamine ettenähtud normide kohaselt. Muutus kõhrede seisukord – inimestele, kellele oli öeldud, et te mitte kunagi enam ei hakka omadel jalgadel kõndima, kelle kehas oli ainsaks kahjustusteta kohaks kõht, sest seal ei ole luid – neile tehti kõhule kompresse ja need inimesed tõusid jalgele. Ime!? Imega on tegu ainult siis, kui sul puuduvad teadmised ja kui sa ei saa aru, mis toimub. Kui sa aga saad toimuvast aru, asetub kõik omadele kohtadele. See tähendab seda, et nendel preparaatidel on kolossaalne perspektiiv – kõrvaltoimed puuduvad, mistahes preparaati kasutades toimub kogu organismi tegevuse normaliseerimine ning inimese elukvaliteet paraneb.
Saalist kostab küsimus: kas see „meie“ vesi on ikka laetud?
V: jah on
K: millega laetakse?
V: energiaga, elektronidega. Elektronid ongi energia. Elektronil on ükskõik, kas ta asub litosfääris või atmosfääris, on tegu lille inimese või loomaga. Energia on elektronide vägi.
K: kust nad saadakse?
V: nad on kõikjal, elektronidel puudub sugu. Nad tulevad maast. Tuletage meelde vene muinasjutte, kus võitluse ajal vägilane põlvist saadik maasse löödi ja kuidas ta Emakeselt Maalt jõudu ja väge juurde sai! Või Loll-Ivan läheb isale imerohtu otsima ja talle antakse kotikesega mulda kaasa. Lugege muinasjutte!! Kvantfüüsika seaduste kohaselt antakse energia edasi ajas ja ruumis mittelokaalselt. Täna te lahkute siit saalist aga juba eile süsteem reageeris, et te täna lahkute. Sellest on praktiliselt võimatu aru saada aga ma olen seda kõike oma silmaga näinud…
On vesi. Täna me tilgutame sinna seda ainet, mis seda vett energiaga laeb. Kui aga seda vett hakati eelmisel päeval mõõtma, siis näitasid mõõteseadmed vee energiaväljades muutuseid. Energiaväljade pilt oli selline, et me nagu juba oleks sinna vette ainet tilgutanud. Täna aga tilgutame ainet tegelikult ning väljade karakteristikud on täpselt samasugused kui eile, kus me otsustasime, et täna toimub katse. See on muutus ajas.
Muutused toimuvad ka ruumis. Miks räägitakse kodukohast. See tähendab seda, et teil on energeetiline side kohaga, kus te sündisite. Ükskõik, kus te ka ei viibiks, see side on alati teiega. Ka selle määratlesime me läbi vee.
Kui me joome allikavett või arteesia-vett… Kas arteesia-vesi on hea või halb? Keemilisest vaatenurgast lähtudes võib see vesi olla ideaalne. Arteesiavesi peab esmalt saama maast välja tulla, vurtsuda ja vuliseda ning ennast hapnikuga laadida ning alles siis muutub ta heaks ja maitsvaks veeks. Allikatega on sama. Keemiline koostis on neil ideaalne, kuid füüsikaliste parameetrite järgi see vesi ei sobi.
Veel on väga palju füüsikalisi omadusi, kuid Inimökoloogia instituudis valiti välja neist viis, mis vett just füüsikalisest vaatepunktist iseloomustab. Just füüsikaliste omaduste põhjal saab öelda, kui palju ja tihti seda vett võib juua või seda vett ei tohiks üleüldse juua või mis eesmärkidel seda juua. Õnneks pole seda võimalik tunni ajaga teile edasi anda ja sellest võib rääkida edaspidi.
Me oleme seni rääkinud vaid vee otsesest mõjust aga on ka kaudne mõju. Inimene pole steriilne keskkond. Igal inimesel, absoluutselt igal inimesel on sünnihetkest alates soolestikus individuaalne ja unikaalne mikrofloora – see on nagu bioloogiline sõrmejälg. See, mis meie organismi jõudis esimese kümne elupäevaga, käib meiega kaasas kogu ülejäänud elu. See mikrofloora toodab 70% kogu meile vajaminevast vitamiinidehulgast. See väljutab toksiine. Korras soolestiku mikrofloora = teine maks. See mikrofloora toodab meile vajalikke aminohappeid, seedib toitu, mõjutab maksa tööd. Kõige tähtsam on aga immuunsus. Soolestiku mikrofloora on inimese peamine immuunsüsteem, see hoiab töökorras kõik soolestikus paiknevad lümfisõlmed ning hoiab seda süsteemi ka tasakaalus – see on inimese tervis ja elu. Preparaadid, mida me kasutame on otseselt seotud soolestikus elava mikroflooraga, see kas on poolkoormatud seisundis või töötab oma täisvõimsusel inimese kasuks. Nendel teemadel on tänaseks tehtud tohutu hulk katseid ning kaitstud kaks doktori- ja kaks kandidaadi väitekirja, kus tõestati, et preparaatide toime käib läbi soolestiku mikrofloora.
Natuke veel biokatalüüsist. Mis on katalüüs? Mis on fermendid ja kas kõik fermendid on valgud ja valgud fermendid? Katalüsaator on aine, mis ise reaktsioonis ei osale, kuid kiirendab reaktsiooni. Väga sageli on katalüsaatoriteks plaatina ja roodium. Mis on ferment? See on bioloogiline katalüsaator ja ta on alati valk, kuid mitte kõik valgud pole fermendid, sest on veel olemas sidekude, kõhrkude jne. Ning seal on ka valgud. Kuidas ferment töötab? Kõik teavad, et liha peab sööma, sest me vajame aminohappeid, mis sisaldavad lämmastikku ning mida meie organism ise toota ei suuda (asendamatud aminohapped). Nii, et sööge liha või äärmisel juhul liblikõielisi. Aga miks? Meie atmosfäär koosneb 78% ulatuses lämmastikust, see on 2 kolmekordse sidemega ühendatud lämmastiku aatomit. See side on niivõrd tugev, et kui vajame ammooniumsalpeetrit või mõnd muud lämmastikuühendit, vajame me volta-kaart, mille temperatuur on 3000oC ning rõhku ja katalüsaatorit, et see lämmastikuside ära lõhkuda. Looduses teevad selle töö ära liblikõielistel taimedel parasiteerivad bakterid, samuti astelpaju ja artišokil elavad bakterid, mis tavalise temperatuuri juures, raku tasandil lõhuvad selle sideme tasapisi ära. Taimed saavad tänu bakteritele lämmastiku kätte atmosfäärist. Miks aga on vesi siin oluline? Võtame näitena munavalge, mis on ka puhas valk kuid selline, mis kõlbab ainult söömiseks. Tõeline elus valk omab nelja struktuuri. Esimene on aminohapete järgnevus. Aminohapetel on erinevad laengud ja see paneb neid teineteise poole tõmbuma ning aminohapete ahelad hakkavad kaarduma. Mõned tõmbavad end täielikult kera kujuliseks. Töötab aga ainult sirge valk ja siin tulebki mängu vesi. Iga valgumolekuli pinda katab korrastatud veemolekulide kiht. Valk on justkui kasuka sees. Korrastatud vee molekulid ei lase valgul end uuesti kerasse keerata.
Valk tuleb aine molekuli juurde ja hakkab selle ümber kaarduma, just nagu haarab sellest kinni. Seejärel aga hakkab taas sirgestuma ning venitab aine molekuli lahti, molekuli sidemed nõrgenevad. See on bioloogilise katalüüsi väga lihtsustatud kirjeldus. Seda protsessi on uurinud rohkem kui 50 aastat USA teadlase Herbert Ling on sel teemal kirjutanud töö (Vaikne revolutsioon – kahjuks netist viiteid leida ei õnnestunud, lektor soovitab kõigil lugeda Bruce Liptoni raamatut „Uskumused ja bioloogia“ – raamat on kergelt loetav – mida rohkem on haridust, seda raskem on raamatust aru saada).
Me töötasime välja luumurde raviva preparaadi, kuid ei suutnud tõestada, kuidas see töötab. Preparaat ise töötas ja andis suurepäraseid tulemusi, kuid keegi ei saanud aru, kuidas see võimalik on ja me ei saanud seda ringlusse anda. Alles mitmeid aastaid hiljem, kui jõudsime kvantfüüsikuteni, ütlesid nad, et loomulikult on siin kõik selge ja aru saadav. Ning siis kaitsti sel teemal 2 magistrit ja 2 teaduste kandidaadi tööd. Unustage ära, et teile on koolis õpetatud: see pole võimalik, seda ei saa olemas olla. Olge paindlikud ja mõelge, et tõepoolest, see ju võib tõesti nii olla, mis siis et mind on teisiti õpetatud ja ma sellest täpselt aru ei saa.
Vesi tegutseb kvantfüüsika seaduste alusel. Valk suudab „tegutseda“ siis, kui tema ümber on korrapärastatud vee molekulidest „kasukas“. Vee molekulide korrastatud nõuab aga energiat. Kui pentameerid hakkavad tööle varustavad nad esmalt erütrotsüütide retseptorid energiaga, taastavad erinevate kehas toimuvate, vaibumistsüklis olevate protsesside rütmid, sünkroniseerivad need ja see kõik toimub vastavalt kvantfüüsika seadustele.
Õige struktuuriga vesi on valkude ümber, valgud muutuvad paindlikeks ja kõik fermentatiivsed protsessid hakkavad taas normaalselt kulgema.
Veel on veel üks tähtis omadus ja see on taastav potentsiaal ehk redox potentsiaal. Elu – see on mittetasakaalus keskkond. Kui näiteks inimene sureb, siis tema vasak ja parem näopool muutuvad täiesti ühesugusteks. Elu peab pidevalt tootma energiat, et hoida ennast kogu aeg veidi tasakaalust väljas. Ka PM vesi on tasakaalust väljas, sest ta on energiaga laetud ja temas on rohkem elektrone. Mida see redox potentsiaal endast kujutab? Raku sees peab olema pinge -240 millivolti. See tähendab, et teil on rohkem elektrone. Positiivse laenguga on meie kehas prootonid ehk vesinik. Redokspotensiaal on laeng, mis peab teie rakkude protoplasmal olema. Kui see laeng on olemas, suudab rakk poolduda ja luua endaga sarnase raku – mitoos toimib. Pentameeride ja mitokondrite töö toel see energia koguneb ja aitab rakul oma tööd teha. Kui seda on vähem, siis rakk suudab seda kasutada vaid isiklikuks kasvamiseks. Algab proliferatsiooni protsess. Kui laeng langeb -170 mV, ei jaksa rakk enam käivitada apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma. Siit hakkab arenema kasvaja.
Kui me anname oma kehale piisavalt energiat, siis see läheb esmalt sinna, kus on kõige suurem kriis. Kõik defektne, mis hakkab saama energiat, puruneb-hävineb ja viiakse organismist välja.
Dina Albach (nii see, kui ka paljud teised nimed tekstis on üles kirjutadtud kuulmise järgi ja see ei pruugi olla nime õige kirjapilt) Tadžikistanis elanud etniline sakslane, peale N-Liidu lagunemist emigreerus ta Saksamaale ja tal on seal oma meditsiinikeskus. Teades neid seaduseid ja kuidas see kõik töötab, ravib ta mistahes staadiumis onkoloogilisi haigeid. Pole tähtis kus kasvaja asub, kas on metastaasid või mitte – tuleb energia ja kõik, mis on defektne, see lihtsalt puruneb ja hävineb. Kõige lähedasem sellele toimele on MatrixSalutem. Ta tõepoolest taastab organismi kõiki süsteeme. Me kõik oleme harjunud sellega, et meid ei ravita, vaid kõrvaldatakse haiguse üks sümptom. Salutem töötab aga kõikjal, kus midagigi tasakaalust välja läinud on.
Meie praeguste arusaamade kohaselt pole see võimalik. Kuid inimene allub kvantfüüsika seadustele sõltumata sellest, kas ta saab sellest aru või mitte. Meid pole võimalik nende seaduste toimimisest jõuga välja tõsta ja seetõttu hakkabki toimima kogu organismi tervenemine, mille kohta meditsiinimaailm ütleb, et see pole võimalik. Kõik see, mille kohta kaasaegne meditsiin ütleb, et see on ravimatu, on tegelikult kõik ravitav ja selleks on vaja taastada kogu süsteemi toimimine. Preparaadid seda ka teevad ja seetõttu ei saa me teile anda apteeki, kus öeldakse, kus, mitu ja mida. On välja töötatud normatiivid Inimökoloogia instituudi poolt, kus on kirjas kõik alates surnud veest ja lõpetades ülilaetud veega, mida tohib kasutada vaid arsti järelvalve all ja tilga kaupa. Me tutvustasime Visumit silmaarstidele. Nood arvasid, et inimest on võimalik psüühiliselt mõjutada ning ta hakkabki paremini nägema, kuidas aga küülikul silmad tervenesid, seda ei suutnud keegi ära seletada. Sellest ei saada lihtsalt aru. See kõik ongi väga raske aru saada, kuid sõltumata sellest, kas saame aru või mitte, see kõik töötab ja on olemas.
Paljud väidavad, et mulle ei aita, minul ei tööta… Keskajal oli Moslemitel raamat, kus räägiti kõige hirmsamatest kuridegudest inimese vastu. Esikohal olid sadistlike kalduvustega mõrvarid. Teisel kohal aga kroonilised haiged. See tähendab, et inimesel peab olema ülitugev teisene (kaudne) kasu, et kramplikult oma haigusest kinni hoida.
Siin tulebki endale selgeks teha ja ajudesse tampida, et me oleme veekeskkond ja seda keskkonda mõjutab iga meie mõte, meeleolu ja sõna. Meie enda hääl ja mõtted käivitavad väga palju protsesse. Kui sa pidevalt endale kordad, ma ei saa sellest välja, ma ei oska, ma ei suuda… Miks sa ei taha oma probleemist lahti lasta? Miks sa tunned, et saad sellest kasu.
Ma saan seda dokumentaalselt tõestada, see toimus Herzeni nimelises instituudis, kui 4. staadiumi vähki raviti kiiritusega ja keemiaga nii kaua, et kõik kehakarvad tulid ära ja seal kus olid kortsud, tekkisid keemilise põletuse jäljed ja patsiendile öeldi – kõik, nüüd oled sa puhas ja steriilne, mine koju ja ela. Aasta möödudes oli tal jälle retsidiiv. Kui aga inimene sai aru, mis sunnib teda kogu aeg elust lahkuma, toimus ime. 5 päevaga olid kõik metastaasid kadunud. Me pole ussikesed ega küülikud. Me oleme inimesed – seetõttu ma kordan veelkord – lugege rakubioloog Bruce Liptoni raamat läbi.
Surematus? Tänases päevas saan ma öelda seda, et teie eluiga need preparaadid ei pikenda, kuid nad parandavad teie elu kvaliteeti. Te lihtsalt elate, elate ja elate oma tervet elu ja kui tuleb aeg, siis lahkute. (naer saalis). Olen uurinud paljusid teooriaid kuid enamuse neist kõrvale praakinud. Kogu selles surematuseteooriate hulgas paistab enam olevat toetajaid sellel, et DNA jaguneb vaid 50 korda. Tema otstes on telomeerid, mis peale igat jagunemist ei taastu. Tõsi vähirakkudes leidub ferment, mis neid kasvatab, kuid see on juba normist kõrvalekaldumine.
Rakk jaguneb 50 korda. Meie preparaadid ei suuda rakku sundida 60 korda jagunema, kuid nad suudavad pikendada jagunemiste vahelist aega.
(Mingi elukas, mille nimi kõlab dagnia magnum ja mis ei ole algloom) ta sisaldab kõiki valke ja fermente nagu kõikidel kõrgematel primaatidel ja seetõttu on ta võetud testsüsteemina kasutusse. Kui talle anda spetsiaalset vett, kasvatab ta oma eluea 3x pikemaks. Inimesele ülekantuna tähendab see seda, et inimene võiks elada 200 aastaseks ja 150 aastasena oleks ta veel võimekus järglasi ilmale tuua.
Mida suurem see pentamer on, seda rohkem energiat on ta endasse kogunud. Kui see suurus on jõudnud kriitilise piirini annab ta endast energia ära. Kui pentameer on väga väike, siis ta alles hakkab energiat koguma, kasvama ja kriitilist piiri saavutama ja ta kogub seda tunduvalt kauem, kui suur pentameer ja selline kogumistsükkel pikendabki raku jagunemist. Selline väikseid pentameere sisaldav vesi pikendaski ilma igasuguse keemilise mõjutuseta nende magnumite elutsüklit.
Tuleme nüüd kõik rõõmsalt uuele tasandile, sest on olemas veelgi uuemad tehnoloogiad aga et nendeni jõuda, tuleb liikuda edasi. PM vett kasutades viime me endid uuele aktiivsele elutasandile.
Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=s2mZAXIxMUs
Videolt tõlkis Mati Rebane