SALAMÕRTSUKAD: SEENED
https://www.youtube.com/watch?v=-DqlESm8fh4
Elsa Sargo (ES): Projekti „Salamõrtsukas“ raames tuleb meil täna käsitlusele väga aktuaalne teema: seened. Minu intervjueeritav on biomeditsiini arst, meditsiini asutuste juhtimise magister, meditsiinikeskuse asutaja ja juht Natalja Tšernova (NT).
Tere Natalja, minu esimeseks küsimuseks on: kuidas seeninfektsioonid ja seenekahjustused tekivad?
NT: Nad võivad tekkida absoluutselt erineval teel ja kohtades. Tegu on väga suure erinevate haiguste hulgaga. Väga sage koht on eritussüsteem ehk limaskestad ja see, mida me kutsime kandidoosiks. Järgmine on nahk ja ka see on väga oluline eritussüsteemi osa. Kõikvõimalikud dermatiidid, allergilised reaktsioonid jne.
Kui me rääkisime helmintidest siis ma ütlesin, et väga suur hulk (80% ) allergiatest on seotud helmintidega. Mükoosidega on seotud veelgi rohkem allergiaid. Siin aga on naha kahjustused teisesed. Esmane on lümfisüsteemi kahjustus ja me püüame täna selle teema pisut põhjalikumalt lahti harutada.
Seeninfektsioon võib kahjustada mistahes organit, kuid väljendab see end enamasti läbi naha- ja limaskestade ning luu süsteemi haiguste. Lümfisüsteem, milles seen elab, ta ei kahjusta mitte üht lümfisõlme, vaid haarab endasse terve lümfisõlmede grupi või süsteemi või lümfisüsteemi tervenesti ja tungib luukoesse ning arenema hakkab terve rida erinevaid luukoe kahjustusi.
Kõige kurvem on see, kui seen on luukoe oma valdusse haaranud, järgneb sellele vereloome süsteem. Seda kahjustust kutsutakse leukoosiks. Seeninfektsioon tähendab väga paljusid haiguseid ja nad moodustavad terve haiguste ahela. Kurb on see, et läbi sellise prisma vaadeldakse neid haiguseid väga harva. Ravitakse konkreetset haigust aga ei ravita inimest ja see on väga suur probleem.
ES: Natalja, kes on riskigrupp?
NT: Nakatuvad kõik. Mingite meile veel mitte teada olevate mehhanismide tõttu ei suuda meie immuunsüsteem seentele ja viirustele vastu seista. Me kaldume rohkem võitlema helmintidega.
Teine asi on selles, et ühel inimesel areneb infektsioon väga tormiliselt, teisel on ta unerežiimis ja seen ei ole agressiivne ning ei haara organismis enda valdusse järjest uusi alasid.
Esimene faktor, mis seene arengut takistab on immuunsüsteem. Kui rääkida riskigrupist siis on nendeks madala immuuntasemega inimesed. Ma kasutan sageli sõna immuunsüsteem aga ma jätan täpsustamata, mis see on. Minu jaoks on haigus organismis toimuv erinevate sündmuste ahel, mille tõttu immuunrakud ei saa oma tööd maksimaalse efektiivsusega teha.
Minu jaoks on riskigrupp inimesed, kes on kaua tarvitanud hormonaalseid preparaate. Nad satuvad suletud ringi. Neil tekib seene kahjustuse tõttu allergia. Nad tarvitavad mingi aja vältel kortikosteroide, sest see kõik väljendab ennast läbi dermatiitide, psoriaaside, sügeluste põletustunde jne. Need preparaadid aga suruvad immuunsüsteemi töö maha. Veelgi enam, tänaseks on kasvanud antihistamiinsete ehk allergiavastaste ravimite tarvitamine. Preparaat Deksometasoon ja teised analoogsed ei ole halvad kui inimene vajab päästmist. Kui inimene hakkab neid toiduna tarvitama põhjustab seenhaiguste plahvatusliku kasvu.
Meditsiinikoolis teati väga hästi, et inimesed, kes elavad antihistamiinide abil on väga suur riskigrupp. Kõik nad on nakatunud aga kuidas see arenema hakkab on juba iga organismi individuaalne eripära.
Esimene riskigrupp on inimesed, kes võtavad mistahes hormoone pika ajaperioodi vältel ja eriti torkavad siin silma antihistamiinid. Ma ei väida, et need preparaadid on halvad. Ma tahan, et inimesed võtaks kuulda tervet mõistust. 3-4-5 aastat järjest hormoone tarvitada ei tohi. Kui seenhaigus on muutunud süsteemseks, siis on selle välja ravimine väga keeruline ja pikk protsess.
Teine riskigrupp on autoimmuunhaigused, kus inimese immuunsüsteem on asunud tema keharakke hävitama ja infektsiooniga ta enam võidelda ei suuda.
Kolmas riskigrupp on inimesed, kes armastavad magusat. Siia kuulub ka toit, milles leidub rikkalikult kiireid süsivesikuid. siia kuuluvad kõikvõimalikud jahutooted, piimatooted, kommid jne.
Kui te vaatate avatud pilgul kogu toiduainete tööstust siis inimeste toitmiseks see tööstusharu mõeldud ei ole. Kõik, mida nad valmistavad, toidab ainult inimestes elutsevaid parasiite. Kui inimesed hakkavad läbi selle prisma asjadele vaatama, siis nad ühel hetkel saavad aru, et see nii just ongi, sest kogu masstootmine on loodud selleks, et hoida üleval parasiitidele soodsat keskkonda. Vaadake mistahes toote koostist – inimrakkude toiduks vajalikku selles ei leidu. Nendes pakendites on toit, mis on mõeldud parasitaarset tüüpi organismidele.
III riskigrupp on inimesed, keda ei huvita mida nad söövad ja kes laovad oma ostukorvi täis vastavalt sellele, mis ette jääb ja mida reklaamitakse. Keda nad selle toiduga söödavad on nende enda otsus ja valik.
IV riskigrupp on inimesed, kes mingil põhjusel on sunnitud üle elama mitmeid operatsioone. Mistahes organismi tungimine on seotud tugeva antibiootikumikuuriga. On aga teada, et seened hakkavad maruliselt arenema kui organismi mikrofloora oma töö lõpetab. Peale antibiootikume tuleb probiootikume kasutada!
Ka probiootikumide maailm on selline, et on normaalsed ja siis sellised, et tervisele on kasulikum kui neid ei kasuta aga see on juba terve eraldi loo temaatika. Seega, inimesed, kes peavad läbi tegema mitu operatsiooni, kindlasti on tarvis teha nii probiootikumide kui ka seente vastane kuur.
Veel on grupp inimesi, kes kuritarvitavad antibiootikume. Seenhaigused on väga järsult noorenenud. 5-6 aastastel lastel on süsteemset tüüpi seeninfektsioonid. Nende vere plasmas on seene osakesed nähtavad. See tähendab seda, et seeninfektsioon on organismis läbinud kõik tasandid ja positsioonid ning on asunud kehas keskpositsioonile. Ta ei ole kuskil üksikus organis, vaid ta on enda haardesse võtnud terve vereringe. Ravi on väga pikk ja keeruline.
ES: Internetis on praegu väga palju informatsiooni organismi pH kohta. Kas selle foonil on olemas mingisugune informatsioon, mida igaüks kindlasti peaks teadma?
NT: Pead sa silmas, et kas pH tase mõjutab seeninfektsioonide kulgu?
ES: Jah, kas pH ehk happe-leelise tasakaal avaldab seentele mõju?
NT: Mõjutab selles plaanis, et happeliseks ajab organismi seesama mitte õige toit. Meil aga ei ole nii, et organismis on ainult üks kindel parasiidiliik. Alati on teatud assortii. Kompott viirustest, bakteritest, seentest ja helmintidest. Meie organismis on alati olemas teatud toksiline koormus ja pole tähtis, mis seda tekitab. Te võite super-ideaalselt toituda aga rakkude elutegevusjäägid tekitavad teis ikkagi terve hulga kõikvõimalikke nüansse ning see on piisav faktor, mis annab seenele võimaluse end sisse seada.
On ka seened, mis elavad meie naha pinnal ehk kõikvõimalikud naha- ja küüneseened ja on eksiarvamus, et need on suhteliselt ohutud seenevormid, mis siseorganeid mitte kuidagi ei kahjusta.
On toksilisuse mõiste. Te puudutasite küüsi, seejärel sügasite silma ning teil hakkab allergiline reaktsioon ning te võite oma silmi ravida aastaid ja isegi aastakümneid.
Kui pH organismis on normaalne, teeb see seene elu oluliselt keerulisemaks. Tegelikult on isegi olulisem kui stabiilne teie organismi pH tase on. Klassikaline teadmine on see, et sooda tapab kandida. Sooda loob leeliselise keskkonna ja surub alla seene aktiivsust. Kandida tervikhävitamine on terve suur protsess. Ainult soodaga seda ei saavuta. Liigne happe maha surumine võib põhjustada nihke liigse leeliselisuse suunas ja see on veel ohtlikum kui happeline organism.
Kui organism muutub happeliseks siis suudab ta selle üle elada ja võib sellega isegi väga kaua elada. Jah, jääme sagedamini haigeks. Jah, nakkused tabavad meid kergemini. Üle leelistamine on surmavalt ohtlik. Tasakaalu rikkumine tuleb väga kergelt.
Happe-leelise tasakaalu hoidmine on väga tähtis, kuid internetis antakse sellele kohati panatsea omadused. Toon teile näite: kui te ehitate maja, mis on olulisem, kas vundament või seinad? Mõlemad on vajalikud, sest me ei saa elada ainult vundamendi peal. Oluline on pH stabiilsus, see kutsub esile seente ja teiste parasiitide mitterahulolu ning see pidurdab nende arengut.
ES: Te ütlesite, et seened on väga ohtlikud haigustekitajad. Kas nad võivad meie organismis toimetada ka varjatult, nii, et me peaaegu ei märkagi nende olemasolu.
NT: Viimaste aastate jooksul on levimas selline haigus, millest ei tea praktiliselt mitte ükski okulist. Väga vähe on neid arste kes üldse teavad, mis on oftalmomükoos. See on silmakahjustus, mis kutsub esile väga tõsiseid keratiite ja seda kuni sarvkesta perforatsioonini välja, mis tähendab, et sarvkesta tekib auk ning inimene kaotab nägemise. Seen sööb silma koed ära ja inimene kaotab nägemise.
See on silma seeninfektsioon, mis visuaalselt ei ole mitte kuidagi märgatav. Ta tunneb silmades ebameeldivat tunnet, valgus häirib jne. See haigus on väga tugevalt noorenenud ja silmaarstid ei oska sellega midagi peale hakata.
Olen ise selle haigusega kokku puutunud. Preparaate, mis aitaks, praktiliselt ei ole olemas. Pakutavad on mürgisemad kui seene enda eritatavad toksiinid. Kui aga seda asja kontrolli alla ei võta, võib inimene kaotada nägemise. Tegemist on tõsise haigusega, mis end mitte mingil moel ei ilmuta.
Silmas on mingi keratiit, mingid haavakesed ja standardravi näeb ette antibiootikumid, mis tegelikult ajavad asja ainult hullemaks, sest antibiootikumi silma tilgutamine ainult stimuleerib seene arengut.
Seen tuleb silma läbi lümfiteede. Ta tuleb organismi seest. See räägib organismi süsteemsest mükoosist ja teda muudkui külvatakse silma üha uuesti ja uuesti. Olen olnud kontaktis viie silmakliinikuga ja tegelik elu on see, et arstid isegi ei tea, et selline haigus maailmas olemas on. Kõik ajavad silmad suureks ja ei saa aru, millest üldse räägitakse.
Kõige hämmastavam on see, et selle haiguse puhul toimivad ainult naturaalsed preparaadid. Keemia ei toimi ja see võib tappa organismis kõik rakud, mis selle seenega seotud on. Naturaalsed preparaadid, süsteemne lähenemine ja see aitab. See aga on jälle terve eraldi saate teema.
Eraldi teema on liigesed. Käiakse treeningutes ja liigeseid taastavates ravides (soojendused ja muu sarnane). Tegelikult on aga tegu kahjustatud lümfisõlmega, näiteks põlve õndlas asuv lümfisõlm, mis on praktiliselt otsast lõpuni seeni täis. Ma isegi ei täpsusta, millistega, sest see ei oma mingit tähtsust. Ravitakse luud aga ei mõisteta, kust külvatakse seemeneid. Praktiliselt toimub protsess, kus luukudet hävitatakse. Osteoporoos, luu laguneb ja kui lõpuks tehakse analüüsid siis selgub, et tegu on seenekahjustusega. Need on praktikast pärinevad kõige eredamad näited, mida ma siin lihtsalt kiirelt meelde tuletasin. Tegelikult on seda kõike väga palju rohkem.
ES: Intrvjuu algul te mainisite lümfisüsteemi ja et see vajaks rohkem lahti seletamist. Lümfisüsteem ja seened – sellest tahaks väga palju rohkem teada.
NT: Lümfisüsteemi meie ühiskond ei hinda absoluutselt. Midagi juba räägitakse aga seda on vähe. Hakkab tulema informatsiooni, et eritussüsteem on ikka oluline süsteem inimkehas ja see pole lihtsalt solgitoru ning tema puhtus on väga oluline.
Lümfisüsteem on meie immuunsüsteem. Lümfotsüüdid elavad selles süsteemis. Lümfisüsteemi kahjustuse viimane staadium on see kui põrn haigestub ja enne seda on seen enda valdusse võtnud kõik lümfisüsteemi osad. Ka vähk levib mööda lümfisõlmesid. Kui põrn haigestub tähendab see haiguse järgmise etapi algust.
Vähk ei arene kui seen ei suuda lümfisüsteemi enda võimusesse saada. See on väga huvitav nüanss. Erandiks on siin viirusliku tekkega vähk ja sellest rääkimine on jällegi terve eraldi saate teema.
Oma lümfisüsteemi peab väga tugevalt armastama. See on kordades olulisem kui suudame ette kujutada. See on tähtsam kui oma juuste- ja küünte eest hoolitsemine. Täna on kahjuks kõik inimesed ilus olemise tsüklis kinni ja kõik, mis toimub organismi sees on ainult veidrike pärusmaa. Süsteem on mõistete tähendused ära vahetanud. Me ei hoolitse selle eest, mis tegelikult on mitu korda tähtsam.
Kujutage ette, kui te oma majas blokeerite kinni kanalisatsiooni toru. Toru sisu ei pääse enam välja ja paiskub sealt ühel hetkel põrandale, seintele ja lakke. Kuna organismist midagi enam välja ei pääse hakkab väljutus toimima naha või limaskestade kaudu. Pihta hakkavad kõikvõimalikud kandidoosid, suuõõne põletikud, naha põletikud jne. Seetõttu tuleb lümfisüsteemile kui parasitaarsete infektsioonide võitluse suurele abimehele pöörata väga suurt tähelepanu. Vähemalt 1 kord poole aasta tagant tegeleda lümfi puhastamisega, teha parasiidikuure, et ei tuleks sinna elanikud, kes seal kohe kiiresti pere planeerimisega alustavad. Tähelepanu ka füüsilisele aktiivsusele – me istume liiga palju. Lümf ise ei liigu. Tal puudub pump, nagu seda on süda. Lümfi panevad liikuma lihased.
Eksiarvamus on aga see, et kui ma teen kõvasti sporti ja lümfi liigutan siis mul parasiite ei ole. Eesmärgistatud seente ja parasiitide vastast teraapiat tuleb teha. Süsteemne seeninfektsioon levib mööda lümfisüsteemi Peamine kolonisatsiooni koht ja kust kõik algab on enamasti soolestik. Ka seal on oma lümfisüsteem aga ma praegu väga sügavale anatoomiasse ei sukeldu.
ES: Kuidas seeneinfektsioonid võimendavad teisi haiguseid?
NT: Seened ise on haiguste põhjustajad. Nad süvendavad nende kulgu isegi selliselt, et haigus levib üle kogu organismi ainult loetud tundide või päevadega. Kõik haigused, milles esineb allergia komponent võimendavad iseennast. Seen võib hakata intensiivselt levima neil inimestel, kes otsustasid: hakkan õigesti toituma ja söön nüüd palju puuvilju. Tema keha on aga seeni täis – seenetsivilisatsioon on ta endale allutanud. Nüüd ta tarbib suures koguses fruktoosi, sest tal on vererõhk ja kehakaal pisut paigast ära ja ta otsustas kõhnuda. Selleks sööb ta palju puuvilju, sest kõik ju räägivad kui kasulikud need on aga saadud suure fruktoosikogusega toidab ta kõiki oma parasiidi ja seenekolooniaid, mis seeläbi veel enam õitsele löövad ning ummistavad lisaks lümfile ära ka vereringe. Vererõhule aga mõjub see veelgi hullemini.
Kõige eredamad protsessid toimuvad aga hingamissüsteemis, sest väga suur on nende pneumooniate protsent, mida põhjustavad mükoosid. Mükoossed pneumooniad on väga raskesti ravitavad. Õnn on see, et seente tekitatud pneumoonia ei löö sisse nagu välk selgest taevast. Bakter aga võib tõepoolest paljuneda geomeetrilises progressioonis. Seened nii ei oska või ei ole selline seen veel inimest avastanud.
Seen vajab soojust ja niiskust. Seega on kõik limaskestad neile suurepäraseks kasvukohaks. Suur lemmik seentele on naise suguorganid, endometrioos näiteks. Kõik need väikese vaagna organid, mille peal me istume on löögi all. Limaskestad eritavad niiskust. Kõik prostatiidid ja vaginiidid… kogu günekoloogia ja uroloogia on seene jaoks maiuspala. Kui teil juba on olemas herpesel baseeruv pielonefriit ning kui sinna lisada pärmiseen siis on tormiline haiguse areng garanteeritud.
Bakterid ja seened omavahel siiski väga suured sõbrad ei ole. Ma ei ole kõikide ravimeetoditega kursis, kuid on olemas meetod, kus kõigepealt viidi organismi suured bakterid ja seejärel kui nood olid seene hävitanud, hävitati ka bakterid. Bakterid-saprofüüdid sobivad selleks väga hästi. Aga ega seegi kes teab, mis panatsea ei ole. Kui inimene ei tee profülaktikat ja lisateraapiaid ega jälgi toiduratsiooni siis on see kõik suhteliselt vähese efektiga.
ES: Väga erinevatel põhjustel on paljud inimesed hakanud endid ise ravima. Paljud nägid reklaami ja hakkasid mingit preparaati tarvitama. Kas on olemas preparaadid, mis kasu toomise asemel seente kasvu stimuleerivad.
NT: Ühtedest ma juba rääkisin ja nendeks on hormonaalpreparaadid. Kõik tugevatoimelised hormonaalpreparaadid nagu näiteks doxometazon on väga tugevad immuundepressandid ja spetsialistid peaksid seda teadma ning asendama nad mõnede teiste preparaatidega. Kõik ravimid on immuundepressandid. Seen ei suuda organismis järjekordset platsdarmi hõivata ainult selle tõttu, et immuunsüsteem kontrollib olukorda. Ta ei lase seda territooriumi rünnata. Niipea kui me manustame immuunsüsteemi tööd pärssivat ravimit ja neid on palju, anname me seenele vabad käed järjest uute alade vallutamiseks ja see kõik toimub lümfiteede kaudu.
Hormonaalne kosmeetika ja hormonaalsalvid stimuleerivad samuti seenhaiguste kasvu.
Kõikvõimalikud salenemisravimid suruvad samuti immuunsüsteemi tööd alla. Järgmisena tulevad rasestumisvastased preparaadid. Naistel hakkab kõht sageli kasvama. Seened eritavad spetsiifilist ainet, mis põhjustab puhitust. Kui teil on sagedane kõhu puhitus, teid tõmbab magusa poole. Kihelus või põletustunne kubeme piirkonnas jne – see kõik räägib sellest, et soolestik on seente poolt kahjustatud. Kandida on siin üks põhilisemaid tegijaid.
On inimesed, kes on implantaatide tõttu sunnitud pidevalt võtma immuundepressante. Üks 24. aastane, väga terve ja väga kena naine. Nii tervet noort inimest kohtab harva ja ta otsustas paigaldada rinnaimplantaadid. Enne operatsiooni tuleb tarvitada antibiootikume. See on kohustuslik. Antibiootikumid enne operatsiooni, -operatsiooni ajal ja -peale operatsiooni ning kõik uinunud olekus seened, kes tema sees olid ja tema rindu tabas tugev seenekahjustus. Ja kui ta sellest lõpuks vabanes, võite ka ise arvata, ei tundnud ta kogu ettevõetust mitte mingit rõõmu.
Antibiootikumid. See on kaasaegne inimkonna nuhtlus. Lapsel tuli ninast esimene tilk ja kohe tormatakse antibiootikume ostma. Kõige jubedam, mida patsientide käest kuuled on : pediaatrite määratavad antibiootikum igaks elujuhtumiks. Ma kirjutan sellest, ma pean arstidele ja patsientidele loenguid… ma enam ei tea millega inimeste ajude pihta koputada – antibiootikume lihtsalt igaks juhuks ei võeta! Nad tekitavad seentele soodsa kasvukeskkonna. Kõige huvitavam on see, et kui see teil tekib siis te isegi ei mõista, et see on seeninfektsioon.
Ma juba rääkisin sellest, et on terve rida kahjustusi, mis ilmutavad end hoopis teisel viisil. 90% spetsialistidest ei suuna inimest osteoporoosi või ravile allumatu bronhiidiga mõne teise spetsialisti juurde. Mükoosne ja parasitaarne bronhiit aga on ju täiesti erinevad haigused.
Seedetrakti haigused, kus soolevalendik või söögitoru on kahanenud juba miinimumini ja inimene pole suuteline enam toitu neelama ja see on kõik gastroskoopias näha aga on väga üksikud, kes üldse selles suunas mõtlema hakkavad. Soovitatakse Almageli, dieete ja elage rõõmsalt edasi. Antibiootikumidega kõikide asjade ravimine on väga halb asi.
Kui on vähegi võimalik, pöörduge naturaalsete antiparasitaarsete preparaatide poole. Kui on tegemist ägeda probleemiga ja võimalus looduslike asjade tarbimiseks puudub siis loomulikult tuleb antibiootikume kasutada ja loomulikult koos probiootikumidega.
ES: Me libisesime korraks üle toitumisest ja eriti magusa tarbimisest. Magusaisu on nagu üks näitajatest, et organismis on parasiidid. Kas on veel mõni toiduaine, mis soodustab seente levikut organismis?
NT: Seeneinfektsiooni me sööme enamasti endale sisse läbi kondiitritoodete ja leiva. Kõik teraviljad on väga suured seeninfektsioonide levitajad. ’
Pähklid. Toored pähklid oleks hea läbi kuumutada. Ideaalis tuleks meil loomulikult süüa ainult toortoitu, kuid täna, kus kogu planeet on haige ja meil ongi kas ainult halvad või väga halvad valikud siis teha pigem halb valik ja süüa küpsetatud-keedetud toitu, mis on seeni ja parasiite silmas pidades märksa ohutum ja seeläbi kasulikum.
Kõik mis sisaldab pärmi. Pärm on seen. Inimestele, kellel on seenhaigus on pärm kategooriliselt keelatud. Pärmiseen on meis kõigis. Need, kellel ta ei ole veel õitsele löönud, püüdke pärm ja piimaseened oma menüüst välja jätta – kondiitritooted, keefir, termofiilne pärm, Makaronid, spagetid jne. Kõik nn. kõrgema sordi ehk valged jahud on 90% tõenäosusega seentega nakatunud. See ei tähenda, et tuleb maaalusesse betoonpunkrisse sulguda. Kõike tuleb kontrollida. Kui te tegelete enda tervendamisega siis kasvõi selleks ajaperioodiks tuleks need toidud menüüst välja jätta.
Puuviljad ja ka kuivatatud puuviljad, eriti kui neid antakse lastele. Puuviljad kindlasti leotada enne söömist ja hoolikalt üle pesta, et seal mitte kusagil ei oleks hallitust, mis on ju samuti seen.
Juustud. Juust iseenesest on hallitus. Ta on seen ja mee kõik oleme väga rõõmsad kui me seda sööme eriti veel sini- ja valgehallitusjuustude puhul, mida kõik delikatessiks peavad. Hallitusjuustud on seen ruudus. Neid ei tohi süüa. Kui te tõesti juustuta elada ei saa siis vaadake kitsepiima juustude poole, tõeline feta ja brõnsa ehk pehmed ja fermenteeritud juustud.
Ka köögiviljade puhul tuleb hallitust jälgida. Kui kahjustus on ühel küljel siis tuleb terve köögivili minema visata. Seen on mütseel ja ta ajab ennast kõikjale, mis siis et silmaga midagi näha ei ole.
See oleks põhiline.
ES: Onkoloogia ja seened, kas oleks võimalik ka seda teemat pisut rohkem avada?
NT: Minu ringkonnas ehk siis meditsiiniringkonnas on selline arusaam, et kokku peavad saama minimaalselt kolm erinevat parasiiti, kuid võtmerolli mängib seeninfektsioon, mis on üks kõige visam parasiit-ellujääja üleüldse. Ta on ainus parasiit, mis isegi juhul kui te jälgite oma toitumist, pH-d, toiduhügieeni ja veel mida iganes, seen elab teie kehas ikkagi edasi.
Me kõik elame tingimustes, kus ei saa rääkida ei toidu- ega une kvaliteedist, me sööme liiga palju ja joome liiga vähe vett. Kvaliteetne vesi on võtmemoment, sest kui verd vaadata siis peaaegu kõigil on vereplasma must. Inimeste vere kvaliteet on alla igasugust arvestust. Rakud ei saa vabalt plasmas ujuda. Nad kõik on nagu silgud pütis ja immuunrakud ei suuda sellises kissellis normaalselt patrullida ning seent hävitada siis kui ta on just organismi sattunud ega pole jõudnud end sisse seada. Onkoprotsessides on sellel väga oluline roll.
Viimaste aastate jooksul olen märganud hormoonsõltuvate kasvajate kasvutendentsi. See kõik on seotud hormoone sisaldavate kreemide-salvidega, hormonaalravimitega ja kannatajateks on siin loomulikult naised. Mis on hormoonsõltuv kasvaja? Need on emaka piirkonda tekkivad kasvajad, endometrioos, rinna probleemid jne. Nad kõik on seotud seeninfektsioonidega ja see on näha. See on lõputud valgevoolused ja stomatiidid, hingiviidid jne. Need inimesed ei ole lihtsalt oma probleemidele tähelepanu pööranud. Väga mitmed patoloog-anatoomid räägivad, et nad näevad oma töös ilmingut, mida saab nimetada haaranguks, kus vaadeldav organ on täielikult seene võimuses. Inimene, kes vähi tõttu suri, suri just organi seenekahjustuse tõttu. Kahjuks sellest ei räägita mitte kusagil. Siin on probleem ja siin tuleks otsida seda, kelle kõrvad põõsast paistavad.
Seen on ainus parasiit, kes oma parasiteerimist jätkab ka siis kui peremees on surnud. Viirus hukkub siis kui rakk hukkub. Helmindiga on sama lugu – kui peremees enam midagi ei söö siis pole ka temal midagi süüa. Seent see ei häiri. Seen elab ka külmutamise üle ning jätkab sealt, kus pooleli jäi. Seened on ses suhtes märksa ohtlikumad. See on tänane seis. Kuidas edasi, siin selgust veel pole.
Raviformaadid, kus inimest tugevate leelisdoosidega mõjutatakse ja ma ei pea siin silmas leeliselisi aineid vaid organismi siseseid leelisreaktsioone. Siin ei tohi segi ajada leeliselist toodet ja leeliselist reaktsiooni. Sidrun on happeline aga kui te ta ära sööte, toimub leeliseline reaktsioon. See on väga paljude jaoks suur viga.
On olemas fakt ja ka minu praktikas on seda olnud, sest minu juurde satub väga palju onkoloogilisi haigeid, et kui sa viid raviprotsessi sisse ravitoitumise, millel on väga selge leeliseline reaktsioon, toimub kasvaja arengu täielik seiskumine. See on selge märk, et tegu on seenega. Kui me meeleheitlikult muudame oma pH-d siis tegelikult ei hakka parasiitidel sellest ei soe ega külm. Nii nagu nad seni elasid nii nad ka jätkavad. Seeneline floora aga kannatab tugevalt. Viirused ka aga mitte nii tugevalt.
ES: Tundub, et asjaolud ei ole nii hullud kui algul paistis. Ka seentest on võimalik jagu saada kui muuta toitumist või siis miinimum, panna nende areng seisma.
NT: Seente varases staadiumis avastamine on täiesti võimalik ja spetsialistile, kes sellega tööd teeb ning teab kuhu vaadata ei ole tarvis mingisugust eridiagnostika vahendit. Ainuüksi inimest kuulates on võimalik väga palju avastada. Toimivad ka mikroskoopia ja lainediagnostika. Ka vereanalüüs ütleb väga palju, kui näiteks leukotsüüdid on laes siis seal taga on põletik ja parasiidid. Mind aga näiteks huvitab väga, mis laborites ei ole seente reaktiive ja miks seente analüüse praktiliselt ei tehta? Omal ajal mind lausa šokeeris, et oftalmoloogid ei tea, et on olemas oftalmomükooside testid ja et nad ei pea seda üldsegi oluliseks. Minu hinnangul on seened need ühed kõige salajasemad mõrtsukad üldse. Neist ei räägita, neid ei diagnoosita, laborid ei taha neid analüüse teha.
Seen ei ole mitte kunagi üksi. Tema kõrvalee tulevad teised seened, ta tekitab happelise keskkonna ja see soodustab viiruste ja bakterite tulekut. Analüüs tehakse bakteritele ja need ka avastatakse. Seeni isegi ei otsita. Inimesele antakse antibakteriaalne ravi ja läbi selle võimendub seen veelgi. Ongi suletud ring.
Internetis liigub ka test, kus räägitakse, et kui sülg veeklaasis upub siis on sul seened. Alati see nii ei ole aga mingit informatsiooni see siiski annab.
Profülaktikaks ongi väga hoolikas toiduratsiooni jälgimine.
Järgmine on oma immuunsüsteemi eest hoolitsemine. Just nimelt hoolitsemine nagu te hoolitsete oma juuste -küünte ja -naha eest. Lümfisüsteem armastab väga looduslike lümfieritust stimuleerivaid preparaate. Kõikidele meenub kohe lagrits, kuid lagritsal on vastunäidustused.
Vee joomine. Perioodiline ja suur higieritus, et lümf saaks kõik ülearuse välja paisata. Kuum taimetee ja peale seda saun jne. Väga hea on kontrast dušš ja aurusaun või vene tüüpi saun. Ma ei ole suur soome tüüpi saunade sõber. Inimestel on varjatud hüpertoonia. Nad lähevad sauna ja saavad seal hullumeelse koormuse. Pole inimest, kelle närvisüsteem ei oleks üle koormatud ja see inimene ei ole sellisteks koormusteks valmis ning võivad tekkida väga tõsised kõrvalmõjud. Organism võib isegi hakata seent väljutama ja sellega kaasneb tugev põletustunne, mida ühegi loodusliku asjaga leevendada ei saa ning tuleb võtta histamiine.
Mikroelemendid ja vitamiin D. Seda vitamiini tuleb aga tarvitada mõistlikult, sest ta on pool-hormoon ja tal on väga tugev mõju hormonaalsüsteemile. Ärge tegelege sellega, mille olemust te lõpuni ei mõista.
Hapud mahlad: jõhvikas, pohl, greip. Hapendatud toidud – võiks iga 3-4 kuu möödudes teha hapendatud toidu kuure. Kui hakata ravima siis see on juba puhtalt individuaalne lähenemine.
ES: Mida te arvate, kust on kõik need seened, helmindid ja teised parasiidid pärit?
NT: Olen seente puhul sama veendunud kui helmintide puhul, et tegemist on asjadega, mis nad ei peaks olema. Olen õppinud meditsiiniajalugu ja seente tung inimestesse toimus Sumerite tsivilisatsiooni ajastul.
Sel ajal toimus inimkonna hormonaalaparaadis muutus, seened ja hormonaalsüsteem aga on väga tugevalt seotud. Niipea kui hakata hormoone tarvitama, löövad seened kohe õitsele. Inimkonna hormonaalsüsteemi oleks nagu sisse viidud taimer, mis ühel hetkel käivitub ja hakkab aega tagasi lugema. Ma olen sellest ühes oma varasemas intervjuus ka rääkinud, et selline „kingitus“ on meile tehtud. Geenitehnoloogia ei ole üldsegi tänapäevane leiutis. On mulje, et on tehtud manipulatsioon inimgenoomis, et me muutuksime seentele kättesaadavaiks.
ES: Suur tänu avatuse ja väga põhjalike vastuste eest. Puudutasime kergelt ka baktereid ja järgmises intervjuus tahaks juba rohkem neist rääkida.
NT: Suur tänu ka teile. Bakterid on suur ja lai teema ning heal meelel räägiksin ka nendest pisut rohkem.
Videolt tõlkinud Mati Rebane